Bioloogia miniuurimus VKG reostus Kohtla-Järvel Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik Grete Põdra 12.C Jõhvi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 4 Poolkoks 6 Fuussid 7 Lahendused 9 Meie pakutud lahendused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust
Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. Tsemenditehase põhikütusena kasutatakse Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1800 kcal/kg), Kiviõli keemiatööstusest saadavat põlevkivi peenfraktsiooni (kütteväärtus 2400 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. Lisaks põhikütusele kasutatakse vedelaid (vanaõli, fuussid, kuubijääk) alternatiivkütuseid. Tahketest alternatiivkütustest on kasutusel olmeprügist toodetud RDF-kütus. Põletatud põlevkivi jääk ehk tuhk kasutatakse ära Portland-põlevkivitsemendi valmistamisel. Seda saadakse Narva elektrijaamadest ja tuuakse Kunda tehasesse raudteetsisternidega. Tsemendi tardumisaja reguleerimiseks lisatakse jahvatamisel kipsi, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. Lobri valmistamine
sobilikkust kasutuselevõtu protsessis. Üldiselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale, (näiteks kemikaalid, akud, patareid, süstlad, ravimid, Hg-lambid, pakendid, reostunud pinnas, õli sisaldavad jäätmed, tööstusreovee setted, koldetuhk, põlevkivi töötlemisel saadud poolkoks, fuussid) Tavajäätmed on kõik jäätmed mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid. Tööstuslikes protsessides tekkivad tööstusjäätmed on enamuses ohtlikud näiteks toksilised, radioaktiivsed, söövitavad vms viisil kahjulikud. Vanaõlid, kütusejäägid, pilsiveed, värvi- laki- ja lahustijäägid, happed ja alused, raskemetalle sisaldavad jäätmed, vanad ravimid jms on tüüpilised inimest ja keskkonda ohustavad jäätmed
vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. 17. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Eesti põlevkivi koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalsest osast (lubjakivi ja savi). 75-80 % kerogeenist võib muunduda õliks. Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette
21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Ohud tuhast ja poolkoksist: Leostub vette orgaanilisi, mineraalseid komponente, tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: Tehnoloogia täiustamine Tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga
21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: tehnoloogia täiustamine tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga
loodusliku vee keemilist koostist. Nõrgveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Poolkoksimägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis oli olnud ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse. Praegu põletatakse neid AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes. On teada, et fuussid sisaldavad 22-61% õli, 19-40% mehaanilisi lisandeid ja 9-59% vett, teistel andmetel vastavalt 20- 70, 8-55 ja 5-50%.
kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad:
kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad:
vee keemilist koostist (vt tabel 2.12). Nõrgveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polutsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis on ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse kuigi neid võib ka põletada AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes.
nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. 21.Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Eesti põlevkivi koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalsest osast. 75-80 % kerogeenist võib muunduda õliks. Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette
kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: - leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. - Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. - Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad:
_ Elavhõbe destillatsiooni protesssis taastus, vastav prügila _ Raskmetallid - märgkeemiline töötlus, märgkeemiline töötlus , vastav prügila, pikaajaline ladustamine _ Tsüaniid - pikaajaline ladustamine _ PCB põletus _ Pestitsiidid põletus või pikaajaline ladustamine Ohtlikud jäätmed Eestis 8,6 milj. tonni, elaniku kohta 4,5 tonniohtlikke jäätmeid, 137 tonni km2 kohta _ Põlevkivienergeetika (lendtuhk, koldetuhk), põlevkivikeemia (poolkoks, fuussid) _ ehitusmaterjalide tööstus Ohtlike jäätmete hulka liigituvad _ patareid, _ vanad ravimid, _ päevavalguslambid, _ elavhõbelambid, _ majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, _ lakid, _ lahustid, _ masinaõli, _ taimekaitsevahendid, _ kodumasinad ja muud sarnased jäätmed Ohtlike jäätmete teke Teised ohtlikud jäätmed 2,5%. _ Klinkritolm 60 000 t _ Nafta- ja õlisaadusi sisaldavad jäätmed, ka mahutijäätmed japilsivesi 57 000 t
annaabi.ee 
