Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FMF KT1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Füüsika mitte füüsikutele kontrolltöö 1 (1 versioon 3st 2020)  1. Ühenda antiikaja teadlane teda kirjeldava väitega (8p)  Vastus  Teadlane  Väide  2  Pythagoras  1. rajas formaalse loogikaja väitis, et ühtlase liikumise kiiruse määrab 
tõuke ja vastupanu suhe  4  Demokritos  2. väitis, et maailma harmooniat saab väljendada arvudega nii nagu 
muusikaliste helide kõrgust lüüra keelte pikkustega  5  Platon  3. rajas tasase ruumi geomeetria  1  Aristoteles  4. väitis, et maailmas pole midagi muud kui muutumatud aatomid ja 
tühjus nende vahel   8  Aristarchos  5. rajas filosoofilise idealismi, väites et idee on näidis, millest looja 
asjade maailma luues lähtub  3  Eukleides  6. formuleeris seaduse, mida aegade algusest oli kasutatud 
laevaehituses  6  Archimedes  7. elas teistest ca 300  a hiljem  7  Ptolemaios  8. esitas idee, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese     2. Ühenda uusaja teadlane teda kirjeldava väitega (10p)  Vastus  Väide  Teadlane  6  Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipseid  Robert Millikan  8  Elektrit ja magnetismi kirjeldab ühine teooria  Nicolas Carnot  1  Õlitilga katse elektroni laengu määramiseks  Ludwig Boltzmann  7  Vooluga juhi ümber on magnetväli  Thomas Young  10  Mehaanilise töö saab muuta soojuseks  Isaac Newton  3  Entroopia oleneb süsteemi makroolekut kirjeldavate 
mikroolekute arvust  Johannes Kepler  9  Liikumistakistuse puudumine saab ühesuguse kiirenduse  Hans Christian Ørsted  5  Keha kiirendus on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga  James Maxwell  4  Kaksikpilu katsest järeldus, et valgus on laine  Galileo Galilei  2  Soojusmasina kasutegurit saab hinnata soojendaja ja jahutaja 
absoluutse temperatuuri abil  James Joule    3. Valikvastused (6x3p=18p) 
3.1.Tehiskaaslane liigub ümber Maa kiirusega 25000  km/h. Kas ta liigub kiirendusega? 
a) jah, sest tema kiiruse suurus muutub 
b) jah, sest ta kiiruse suund muutub 
c) ei, sest ta kiiruse suund ei muutu 
d) ei, sest ta kiiruse suurus ei muutu 
e) ei, sest väited c ja d on mõlemad õiged 
 
3.2 Kui lõigata katki nöör, mille otsa kinnitatud keha tiirleb, siis keha edasist liikumist kirjeldab: 
a) Newtoni I seadus 
b) Newtoni II seadus 
c) Newtoni III seadus 
d) Newtoni gravitatsiooniseadus 
 


3.3 Entroopia ja temperatuuri korrutis annab: 
a) ülekantava soojushulga 
b) süsteemi korrapära mõõdu 
c) süsteemis oleva informatsiooni hulga 
d) kehas sisalduva soojuse hulga 
 
3.4 Informatsioon on: 
a) nullide ja ühtede jada 
b) määramatuse vähendamise mõõt 
c) saadud teadmiste hulga mõõt 
d) mälupesade täitmise seaduspärasus 
 
3.5 Mis on ühesugune kõigil elektromagnetlainetel? 
a) amplituud 
b) lainepikkus 
c) energia 
d) kiirus 
 
3.6 Inimkeha kiirgab välja peamiselt: 
a) ultraviolettkiirgust 
b) infrapunakiirgust 
c) röntgenkiirgust 
d) mikrolainekiirgust 
e) nähtavat kiirgust 
  4. Lahenduskäiguga (2x3p=6p)  4.1 Jalgpall on õhus 6 sekundit ja lendab 54 m kaugusele. Kui suur on ta horisontaalkiirus? Kui suur on 
ta vertikaalne algkiirus? (t=6s, s=54m, g=10m/s2 -> vh=8m/s, vv0=30m/s)  4.2 Kuku raadio sagedus on umbes 100  MHz. Milline on Kuku lainepikkus? (f=100MHz, c=3*108m/s -> 
λ=3m)  5. Valikvastused (2x4p=8p) 
5.1 Saviplönn, mille mass on 50 kg ja kiirus 20m/s, põrkab vastu teist plönni, mille mass on 150  kg ja 
kleepub selle külge. Ühendplönni kiirus on: 
a) 5m/s 
b) 10m/s 
c) 15m/s 
d) 20m/s 
 
5.2 Maapinnal oleva eseme kaal on 40N. Maa raadius on 6700km. Kui me tõstaksime selle eseme nii 
kõrgele, et ta kaugus Maa keskpunktist oleks 67000km, oleks ta kaal: 
a) 0,04N 
b) 0,4N 
c) 4N 
d) 40N 
   


6. Boonusküsimused (4x1p=4p) 
6.1 Lihavõttepühade rehkenduse aluseks on: 
a) kuukalender 
b) päikesekalender 
c) kuu-päikesekalender 
d) juuliuse kalender 
 
6.2 Kõrgrenessansi esimeseks teoseks loetakse: 
a) Michelangelo skulptuur „Taavet“ 
b) Raffaeli maal „Sixtuse Madonna“ 
c) Leonardo da Vinci maal „Madonna kaljukoopas“ (1483-86) 
d) Botticelli maal „Primavera“ 
Wikipedia järgi pigem „Viimne õhtusöömaaeg“ 1495-98 
 
6.3 Seda, et looduse mõistmisel on kõige tähtsam teada tema osiste suhteid, väidab: 
a) reduktsionism 
b) determinism 
c) holism 
d) materialism 
 
(Reduktsionism - looduse mõistmiseks on tarvis teada väheseid lihtsaid printsiipe. Loodus on masin.  
Holism - looduse mõistmisel on tähtsam teada tema osiste suhete ning seoste keerukat võrku. 
Loodus on organism) 
 
(Reductionism - any of several related philosophical ideas regarding the associations between 
phenomena which can be described in terms of other simpler or more fundamental phenomena.  
Determinism - the philosophical view that all events are determined completely by previously 
existing causes. Holism - the idea that various systems (e.g. physical, biological, social) should be 
viewed as wholes, not merely as a collection of parts. Materialism - form of philosophical monism 
that holds that matter is the fundamental substance in nature, and that all things, including mental 
states and consciousness, are results of material interactions.) Wikipedia esimene lause 
 
6.4 XV-XVI sajandi olulisemate sündmuste järjekord: 
a) Trükikunsti leiutamine, Ameerika avastamine, Lutheri teesid, Gregooriuse kalendrireform 
b) Lutheri teesid, Trükikunsti leiutamine, Ameerika avastamine, Gregooriuse kalendrireform 
c) Ameerika avastamine, Trükikunsti leiutamine, Gregooriuse kalendrireform, Lutheri teesid 
d) Trükikunsti leiutamine, Gregooriuse kalendrireform, Ameerika avastamine, Lutheri teesid 
 
7. (1p) Mis on teadmine subjektivistlikust vaatepunktist?  Teadmine on põhjendatud tõene uskumus (justified true belief). (copy-paste esimese loengu pdf-ist) 
FMF KT1 #1 FMF KT1 #2 FMF KT1 #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 123qweqweqwe Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal
7
pdf

füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal

Kui kõik kaduvväikese takistusega liikuvale objektile mõjuvad jõud Kahe vektori vektorkorrutis on null, kui: Vektorite vaheline kaovad silmapilkselt, siis objekt: jätkab ühtlase kiirusega nurk on 180 kraadi sirgjooneliselt Milline lause on õige?: Nihkeks nimetatakse vektorit, mis viib Kepleri teooria kohaselt: planeedid liiguvad elliptilistel keha liikumise algpunktist lõpppunkti orbiitidel ümber Päikese Jõumoment on: Punkti kohavektori ja jõu vektorkorrutis Kui te istute toolil ja Maa tõmbab teid enda poole jõuga, mis Horisontaalselt liikuvale kehale mõjuv raskusjõud: Ei tee tööd võrdub teie kaaluga, siis Newtoni III seaduse kohaselt on selle Temperatuur on: Molekulide keskmise kineetilise energia mõju vastasmõjuks: tooli elastsusest tingitud üleslükkejõud mõõt

Füüsika mittefüüsikutele
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse

Füüsika
Põhivara füüsikas
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba-

Füüsika
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele)

Füüsika
Universum pähklikoores
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik

Füüsika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2

Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaline maailmapilt-I osa
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................

Füüsika
Universum pähklikoores
55
pdf

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29

Kosmograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun