Raskuskiirendus (0)

RASKUSKIIRENDUS

1. Tööülesanne

Maa raskuskiirenduse määramine.

2. Töövahendid

Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.

3. Töö teoreetilised alused

Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks.
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:
kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus.
Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A).
l
joonis A

4. Töökäik

Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.

Mōōtke pendli õla pikkus.

Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 15 ÷ 20.

Mōōtmised teostage 6-e erineva pendliga.

6-nda pendli period mõõtke otse vastava seadme abil.

Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja.
Tulemused kandke tabelisse.
Katse nr.
l [m]
n
t [s]
T [s]
T*T [s2]
gi [m/s2]
gk-gi[m/s2]
1
0,788
20
35,200
1,760
3,098
10,043
-0,057
2
0,560
29,740
1,487
2,211
9,998
-0,013
3
0,804
35,750
1,788
3,195
9,934
0,052
4
0,680
33,110
1,656
2,741
9,795
0,190
5
0,285
21,060
1,053
1,109
10,147
-0,162
6
0,819
35,970
1,799
3,235
9,996
-0,010
gk=
9,986
Δk=
0,176
i = 1 ÷ 6
6. Arvutage keskmine gk väärtus ja keskmine absoluutne viga Δk.
gk  9,986 k  0,176

5. Järeldus

Leian süstemaatilise vea valemiga:
Süstemaatiline viga on 1,79%. Tulemuste kvaliteet on kehv . Ideaalne oleks kui gi oleks
9,81 m/s2 olnud või sellele võimalikult lähedal.