saj esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920.aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis. Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki,
Tehnikarevolutsiooni ajastul nõuab tegelikkuse kujutamine kunstnikult midagi enamat kui üksnes harjumispärast portreed või natüürmorti esemega kosmosest. Ent anarhistliku loomusega futuristid absolutiseerisid kunstnike püüdeid kujutada liikumist. Maailmavaateline segadus ei saanud jääda kajastumata loomingus. Faktiliselt takerdusid nad puht maalitehnilistesse küsimustesse. See oli nende suurim puudus. Ent siiski hoidis see neid veelgi suurema vea eest. Futuristidest kunstnike ühekülgsus, nende huvi ainult kehade ja esemete liikumise vastu ahendas tunduvalt kunsti eesmärke, kuid päästis osa maalijaid Filippo Tommaso Marinetti nihilistlikest, profasistlikest loosungitest. Tegeldes tehniliste küsimuste lahendamisega, ei järginud Umberto Boccioni, Gino Severini, Giacomo Balla pimesi F.T. Marinetti ideesid, nad olid oma loometöös märksa hillitsetumad ega ,,vabanenud" tingimusteta maalikunsti pärandis mõjust
FUTURISM Futurism tekkis 20. sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marietti, kes avaldas mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkas raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu.Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku : kiirust, dünaamilisust, suurlinlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja ja vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid
kirjandusvool. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Sama laatset kunsti on näinud paljud lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda kukkuvat objekti. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki. Seda tehes muutusid pildid pigem abstraktseteks.
Moeloojad nagu Yves Saint Laurent on kasutanud otsest inspiratsiooni ja toonud sirgjooneliste kleitide peale mondrianilikud ruudud ja sini-puna-kollased värvilaigud. Kuid esineb ka modifikatsioone ning enam ei domineeri horisontaalsed ja vertikaalsed jooned, vaid sisse on toodud ka teisi kujundeid peale ruutude ning peale primaarvärvide esinevad ka pastelltoonid. Ma ei ole täitsa kindel, kui palju oli De Stijl mõjutatud Bauhausist, Vene konstruktivistidest, Itaalia futuristidest või dadaistidest, kuid ometi tundub nende vormikeeles olevat sarnasusi. De Stijl´í eesmärk oli küll valmistada masintoodetavaid esemeid, kuid reaalsuses ei saanud see kunagi teoks. Tundub, et nende idee luua totaalne ja kõikehõlmav disain jäigi vaid ideede tasandile. Samas on nende vormikeel tänapäeval äratuntav ning paljud kunstnikud ja disainerid saavad De Stijl’ilikust värvikombinatsioonist ja geomeetriast siiani inspiratsiooni. Kasutatud allikad
Esindaja: iiri luuletaja W.B. Yeatsi (1865-1939) ja soome luuletaja E. Leino (1878-1926). Avangardism Futurism Tekkis 20.sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoof F. Nietzsche (1844-1900) üliinmese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik on itaallane F.T Marinetti (1876-1944), kes avaldas mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandusest ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemel looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: kiirust, dünaamilisust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks.
manifesti, esimene ilmus 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. See tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu. Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, mis kajastaks ajasutule iseloomulikku: kiirust, dünaamilistust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärgiks oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Nad püüdelsid ka kogu ühiskonna ümberkujundamisele, selleks tuli alustada keele muutmisest, mis omakorda pidi kaasa tooma mõtlemise muutmise
. on kosmopoliitsed. Kõige rohkem müttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Miks? Venemaa ühiskond ja vaimuelu oli Itaaliaga käige rohkem sarnane. Maa oli suur, kuid mahajäänud. Rühmitus, mis vastandas ennast peterburi kunstiga (Peterburg oli mõõdukas ja vanamoeline, akadeemilisem keskkond). Püüti ühendada Vene külakultuuri kõige algelisemaid jooni, moodsa uuendusliku läänekunstiga. Radikaalsele rühmitusele meeldis nii kubism kui futurism kokku tuli kubofuturism. Osad futuristidest eemalduvad kunstist, nähes seda, kuidas tehnikat sõjas kasutati (seda oli ju ülistatud, nüüd paljud pettuvad futurismis). Enamik neist aga imetlevad sõjatehnikat ja selle jõulisust. Selline uuenemine ja jõukultus viib selleni, et paljud futuristid ühinevad äärmuslike massiliikumistega. Mõjutavad avangardse kunsti arengut. Oluline samm abstrakste kunsti poole. ABTSTRAKTSIONISM:ABSTRAKTNE KUNST: Kuni postimpressionismini oli kunsti tähtsamaid ülesandeid looduse kujutamine, alates
· Estetism · Imazism · Impressionism · Akmeism Vastandab end realismile. · Varane ekspressionism Vastandab end uusromantismile. II AVANGARDISM FUTURISM ld.keeles tulevik tekkis Itaalias 20.sajandi algul. · Eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust, keelekasutust · Agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik · Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu · Kutsusid looma uut kunsti, mis kajastaks ajale iseloomulikku: kiirust, tehnika võidukäiku, suurlinlikku elutempot · Uued teemad: tööstus, hulkurlus, masinakultus jne · Harrastasid enesereklaami · Püüdsid luua enda jaoks uut keelt, stiili. Tõid luulesse tänavakeele. · Väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili · Oluline oli luuletuse graafiline pilt
annaabi.ee 
