korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.(5) KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. (5) Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele (1): • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk • benseen - leukeemia • formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
NB !! Kasutades 1 mooli H 2 rohkem, saab metanooli kuna viimased on parafiinid C20.....C30, mis talvel Kõige toksilisem on 2,3,7,8-tetrachlorodibenzo-p-dioxin. toota ka CO2-st: põhjustavad määrdeoli hangumist. Vahad kõrvaldatakse Edasine kloori aatomite lisamine VÄHENDAB toksilisust. CO2 + 3H2..........CH3OH + H2O sobiva lahustiga, nagu metüületüülketoon, Furaanid on üldiselt vähem toksilised kui dioksiinid. 16)Formaldehüüdi tootmine metüülisobutüülketoon jt. PCDD ja PCDF kuuluvad ka Agent Orange´ i Formaldehüüdi toodetakse metanooli katalüütilisel Edasi on vaja kõrvaldada värvus, mida põhjustavad koostisse, mida ameeriklased kasutasid Vietnami sõjas (metalloksiidid) oksüdatsioonil:
· Rasvade lõplikul lagundamisel kasutavad vett veebilansis (kaamelil küürudes rasv). · Rasvade koostis osades saab sünteesida teisi ühendeid( näiteks glütseroolis saab sünteesida süsivesikuid). 9. Lahusti funktsioon · Rasvu lahustuvad vitamiinid, mida saama vaid rasva sisalda toiduga: A/D/E/K/Q vitamiinid. · Rasvkoes lahustuvad ka ohtlikud keskkonna mürgid: dioksiinid ja furaanid. Ohtlikud sest jõuavad toiduahelatesse ja kondenseeruvad seal. Vahad On ühendite segud, milles põhiosa moodustavad suure molekulmassiga alkoholid ja rasvhapped + muud ühendid. (näiteks mesilasvahas ligi 200 ühendit). 1.Taimsed vahad Ülesanne: A) püsiva vee sisalduse sõilitamine lehtedes: ei lase veel liigselt auruda ja ei lase lehtedel märguda. B) vahakiht takistab mikroorganismide sissetungi. Näited: vahalill, vahapalm. 2
kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Põlemisgaaside puhastamine: · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). · Poolkuivpuhastus. Absorbent on vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse. Tahke põletusjäägi kasutamine: koldetuhka saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses. NB! Põlemisjäägid võivad sisaldada raskemetalle ja lahustuvadi sooli.
Mõõdukas- intensiivne taimede kasv, suureneb biomass. Fotolüüs. NO2 + hv -> NO + O NB!! <430 nm; O + O2 + M -> O3 + M ; O3 + NO -> NO2 + O2 Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 -> SO3 + O2 ;2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O; H2S + O3 SO2 + H2O. Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris Orgaanika õhus CH4 metaan VOC lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt.) POP püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid. PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium heited tööstusest, suitsetamisest. Fotokeemilise sudu teke
2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid Ühest küljest on rehvide kõrge ökoloogiline ohtlikkus tingitud toksiliste omadustega, mida kasutatakse nende valmistamise materjalides ja segudes, teiselt poolt keemiliste ainete omadustega, mis eralduvad õhku ja vette autode ekspluateerimisel, remondil, teenendamisel vms. Auto rehvide utiliseerimiseks on kasutatud põletamist, mis on väga kallis ja keskkonnakahjulik ettevõtmine. Põlemisprotsessis tekivad dioksiinid ja furaanid, mille vastu võitlemine nõuab suuri kulutusi. Lisaks satuvad atmosfääri suures koguses põlemisega kaasnevaid gaase - süsinikdioksiide ja -monooksiide, lämmastikhappeid ja ka tahkeid osakesi. Alternatiivse meetodina on rehvide utiliseerimiseks kasutatud ka puhtal kujul pürolüüsi, see tähendab et protsessi ei kaasata põlemist. Väheneb oluliselt heidete kogus atmosfääri. Eestis on rehvide pürolüüsi suhtes oldud skeptiline, kuna ei teata seda tehnoloogiat. Samuti on seda ka
PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud Saasteaine hulka saab vähendada, kui (benso a püreen) põletatava prügi või suitsugaaside hulka Heksaklorobenseen lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 59 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 60 Karin Hellat 10 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
konstruktsioonis korrosioonikindlaid materjale. 10.3.6 Täiendavad meetmed kahjulike atmosfääriheitmete vähendamiseks Eriti keeruline on jäätmete põletusseadmetest kahjulike atmosfääriheitmete vähendamine, sest jäätmekütused võivad sisaldada paljusid keeruka keemilise koostisega ühendeid. Joonisel (vt Joonis 10 .93) on keevkihttehnoloogiat kasutava jäätmepõletusjaama skeem, milles suitsugaasidest eemaldatakse ka SO2, HCl, raskemetallid, dioksiinid ja furaanid. Joonis 10.93. Jäätmekütuste põletamine tsirkuleerivas keevkihis ja väljuvate suitsugaaside suitsugaasidest puhastamine Üheks uudseks võtteks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks on suitsugaasidest CO2 eemaldamine ja ladustamine maapõue. Ladustamiseks sobivad näiteks tühjendatud maagaasi ja nafta maardlad, aga ka muud tihedate kivimitega ümbritsetud maakoore kihid. 104(113)
Võõrained - toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud suitsutamisest, praadimisest; plii nõudest jm). Rasvaineid ei soovitata kasutada praadimiseks korduvalt tekivad kantserogeensed ühendid. Looduslikud toksiinid - siia kuuluvad esmajoones hallitusseente produtseeritud mükotoksiinid (aflatoksiin jt.), samuti mõnedes taimedes olevad ühendid (flavonoidid, alkaloidid, furaanid) ja vetikate produtseeritud toksiinid. Geneetiliselt muundatud (GM) toiduained - Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, tekitada allergiat või olla teistmoodi kahjulikud. Enamuse keemiliste ainete sisaldus toidus on reglementeeritud, s.t. neile on kehtestatud lubatud piirsisaldused, mis peaksid kindlustama toidu ohutuse. Lisaained (E-d) meie toidus
taimede kasv, suureneb biomass. Fotolüüs. NO2 + hv -> NO + O NB!! <430 nm; O + O2 + M -> O3 + M ; O3 + NO -> NO2 + O2 Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 -> SO3 + O2 ;2 NH3 + 4 O3 → NH4NO3 + 4 O2 + H2O; H2S + O3 → SO2 + H2O. Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris Orgaanika õhus CH4 – metaan VOC – lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt.) POP – püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid – PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid. PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadiumi heited tööstusest, suitsetamisest. Vihm
annaabi.ee 
