jaoks valminud maju (1927) ja Tugendhati villat Brnos (1928-1930), mis on modernistliku arhitektuuri tõeline pärl. 1917. aastal asutati Hollandi kunstnikerühmitus de Stijl (Stiil), ka nende püüdlus oli puhas reaalsus. Asutajaliikmeid oli kokku 10, põhiteoreetikud olid Theo van Doesburg, Pieter Oud ning Piet Mondrian. Nende loodud vähestest hoonetest on kõige kuulsam Gerrit Thomas Rietveldi projekteeritud Schröderi maja Utrechtis, mis oli juba väga lähedal funktsionalistlikule arhitektuurile. Üks de Stijli asutajatest, J: J: P: Oud lõi suurepäraseid funktsionalistlike hoonete näiteid, nagu Kiefhoeki asula ja Hoek van Hollandi elamud. Eesti tähtsamateks funktsionalistideks võiks nimetada Olev Siinmaad, Anton Soansi, Herbert Johansoni ja Edgar Johan Kuusikut, põhilielt kavandati eramuid. Soomes ehitati palju funktsionalistlikke esindushooneid, tugevamad fukntsionalistid olid Alvar Aalto, Erik Bryggmann ja Paul E. Blomstedt.
Funkist minimalismini 1. Kuidas nimetatakse 1919.a Saksamaal asutatud tööstuskunsti kooli? Bauhaus (ametlikult Staatliches Bauhaus) 2. Mille poolest vastandus 1925 esilekerkinud uus art deco stiil funktsionalistlikule stiilile? Kuigi mõlemad stiilid rõhusid tehnilisusele, oli siiski art deco stiil elegantsuse ja ilu stiil võrreldes funktsionalistliku stiiliga, kus ei olnud need omadused väga tähtsad. Dekoratiivkunst tähistas endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vabaaegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi riisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, ekstravagantne elevus kui ka luksuslik glamuur. Hoonete tipuosad tornikujulised, ukseavad kaunistatud ja
diskursustele. (Boyd-Barret) kas meedia suudab kajastada kõiki ühiskonna jaoks olulisi küsimusi? Suurte meediaettevõtete omanikud ei pruugi huvituda või olla teadlikud paljudest sotsiaalsetest probleemidest (Laughey 2007) Neomarksistlik lähenemine käsitlus massimeediast kui valitsevale klassile või grupile meelepärase status quo taastootjast (erinevalt nt liberaalsest meediateooriast, mis näeb meedia rolli sõnavabaduse tugevdamises) tekkis osalt reaktsioonina funktsionalistlikule teooriale. kapitalistlikku ühiskonda iseloomustab klassipõhine domineerimine, meedia on osa ideoloogia areenist, kus võideldakse erinevate klasside vaadete üle ning valitsev klass 4 saavutab üha suurema kontrolli (samas kui Marxi ideed olid, et domineerimine viib konflikti ning klassisuhete ümberpööramiseni).
Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie Woogie" (1944) jne. PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti".
struktuurtapeete. Kardinad olid reeglina lühikesed, kattes ainult aknaava. Ruumi terviklikkust rõhutasid disainvalgustid. Kasutatud tekstiilid olid abstraktse kujundusega, mis summeerisid Bauhausi seotust keskkonnaga. Värvid. Bauhausi koolituses pöörati suurt tähelepanu värvusõpetusele, arhitektuuris ja ruumikujunduses hoiti aga suhteliselt tagasihoidlikku värvigammat. Mööbel. Bauhausi mööblimeistrid panid suuresti aluse funktsionalistlikule mööblile.. ideaaliks oli luua stiiliväline (nn impersonaalne funktsionalism) mööbel, mida oleks võimalik kasutada igasuguses ruumis. Mööblis peaks olema väljendatud ainult funktsioon ja vorm. Taotleti mööbli unifitseerimist ning selle koostamist standardsetest põhiosadest. Bauhausi saavutuseks on metallist mööbel, kus karkassi moodustamiseks kasutatakse kroomitud terastoru või nelikantrauda. Mööbli valmistamisel tugineti M
Mondrian kirjutas oma programmilises teoses „Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst“: „Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas.“ Nagu hiljem näeb, oli „De Stijl“ üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: „Kompositsioon punase, kollase ja sinisega“ (1921), „Pilt II“ (1925), „Victory Boogie-Woogie“ (1944) jne. 8. Naivism (Rousseau), Chagall, Modigliani, metafüüsiline maal (de Chirico, Morandi), dada (Duchamp, Man Ray), sürrealism (Miró, Ernst, Delvaux, Magritte, Dalí), Escher, Brâncuși, Giacometti Naivistlikku kunsti lõid alguses asjaarmastajad, kes asusid väljaspool akadeemilist ja ka avangardlikku kunsti
põhjal: mis juhtub, kuna nii- ja niisugune sotsiaalne süsteem on olemas. Davis ja Moore: kõikide inimeste võimed ei ole sarnased. Funktsionalistid usuvad, et stratifikatsiooniprotsessid toodavad talentide hieraria ehk nende inimeste valitsemise, kellel on kõige paremad võimed või kes on seda kõige rohkem väärt. 8.3. Mis on kihistumine konfliktiteoreetilise perspektiivi seisukohast? Kontrastina funktsionalistlikule käsitlusele seletab konfliktiteooria sotsiaalse struktuuri tekkimist ühiskonnas eksisteerivate gruppide võistlusega väheste ressursside pärast. Konfliktiteooriast lähtuvalt saab vaadelda stratifikatsiooni funktsionalistlikku seletust kultuurilise hegemoonia näitena. 8.4. Mis on kihistumine sümbool-interaktsionistliku perspektiivi seisukohast? Ühtlustatud vaade: Ebatavaliste võimetega või lihtsalt õnnelikud inimesed võivad mingil
Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie-Woogie" (1944) jne. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 78-83. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 168-174 Sturgis ,,Kuidas mõista maalikunsti" lk. 244-245 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/
keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie-Woogie" (1944) jne. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 78-83. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 168-174 Sturgis ,,Kuidas mõista maalikunsti" lk. 244-245 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/
annaabi.ee 
