50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
213606
Õppematerjali autor
FUNK Koostajad: E.P ja S.K 8.c TTG 2015 MIS ON FUNK? ● Funk on afroameerika tantsumuusika, kus de-rõhutab meloodiat ja harmooniat ning toob tugeva rütmilise gruuvi elektrilisse bassi ja trummidele esiplaanil. ● Funk laulud põhinevad sageli ühe keele pikendamisel, mida kasutatakse ka jazzis ning see eristabki teda R&B- ja soul lauludest. ● Funk tavaliselt koosneb keerulistest gruuvidest koos mitmete rütmipillidega nagu elektrikitarr, basskitarr, Hammond orel ja trummidest, mis mängivad blokeeritud rütmi. Funki bändid mõnikord kasutavad erinevaid saksofone ja harva ka trombooni. ● Funk muusika esitajate hulgas on rohkem ansambleid kui soliste. Tuntumad nendest on: Earth Wind and Fire, Tower of power, The commodores. FUNK AJALUGU ● Funk on muusika žanr, mis sai alguse 1960. aasta keskpaigast, kui
Basskitarri osatähtsus on tavatult suur. Tüüpiline on sünkopeeritud löökpilli hüplev heli, mida tekitatakse sõrmedega keeltele laksates. Bassi ülesanded üle võtnud rütmikitarril mängitakse lühikesi bluusilikke käike. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soul-s ning tihti väga lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse. Funk-stiili erinevateks vooludeks on džäss funk, eksperimentaalne funk, psühhedeelne funk, valgete funk jt. 6. Nimeta esimene funk-ansambel Funk-muusika rajajaks peetakse James Browni, kes alustas küll Souli esitajana. Esimeseks funk-hitiks kujunes James Browni "Papa's Got A Brand New Bag" (1965). Esimene funk-ansambel oli Kool & the Gang. 7. Kes oli funk-rocki alusepanija? Üks funk rocki alusepanijaid oli Jimi Hendrix. 8. Kuula muusikanäiteid ja kirjuta laulja ja laulu nimi ● https://youtu.be/ETNWrulIDic?t=52 Feel Good - James Brown - 1965 ● https://youtu
...................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge........................................................................................................................11 2.7 Soul.............................................................................................................................12 2.8 Funk............................................................................................................................12 2.9 Reggae........................................................................................................................13 2.10 Disko........................................................................................................................14 2.11 Hiphop........................................................................................
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tem
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD............................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid