vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Lagundatakse huumus või kõduhorisondi all olevast kihist mulla sekundaarsed ja primaarsed mineraalid, v.a kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim (l, sl või ls 1) Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14. Huumuse koostis Taimsed ja loomsed laguproduktid, mikroorganismide hüdrolüüsi produktid. 15. Momendiniiskuse astmed
hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40..
hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40..
ja teke.Pole mingeid horisonte näha. kõrge niiskus-ülekaalus Lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste taandusprotsessid.Taandusreaktsioonid ümberpaigutamine murenemata mullas:1)hapniku loovutamine 2)vesiniku kujul.Mullaprofiili allosas esineb liitumine 3)elektroni liitumine MULLA kindlasti"keemine" Leetumine-mulla TOITEREZIIM-taimede keemilises koostises mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja umbes 50 elementi. laguproduktide profiilist välja.protsessi Makroelemendid:C,O,H,Ca,Mg,K,Fe;P,S,N(tai toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev med tarvitavad seda kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine- rohkem)Mikroelemendid:Cu,B,Mn,Mo,Co(neid lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul on väikestes kogustes) Mineraalväetis-tuleb heleda leetunud horisondile sarnase kasut
savi paigutatakse ülemistest kihtidest alumistesse ilma keemiliste muutusteta. Vaja: savi olemasolu, laskuv veeliikumine, filtratsioon peal olema võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused. Toimub: mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel: üks kiht vaesub teine rikastub. Tekib: A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El horisont edasi pruun Bt. Leetumine- eluviaalne mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid eemaldataske mullast. Vaja: liigivaest taimkatet, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, laskuv veevool,agressiivsed org ained. Tekib: Ea- hele horisont ülemisse kihti. Alusmised kihid tihenevad ja tumenevad: Bh, Bs, Bhs. Gleistumine- liigniisketes tingimustes toimuv mtp, kus org aine hapendamiseks vajalik O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt.
savimineraalideks. Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“ Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu.
4. VEE KEEMILISED PARAMEETRID 4.1. Värvus Järve vee värvust mõjutavad paljud tegurid: vees lahustunud ained, heljuvad osakesed. Heljuvad osakesed võivad olla näiteks uhtliiv ja vetikad. Vee värvus on enamasti vähe intensiivne ja varieerub rohekaskollasest kollakasroheliseni. Harva on vesi erkroheline. Roheline toon pärineb vees hõljuvast planktonist, kollane toon aga huumusainetest. Põhilise värvuse annavad veele huumusainete koostises olevad fulvohapped. Fulvohapete värvus moodustab 67-89% vee üldvärvusest (Ott, 2007). 4.2. Erijuhtivus Erijuhtivust nimetatakse ka elektrijuhtivuseks. See näitab kui suur hulk elektrivoolu läbib antud järve vett. Mida ioonilisem on järvevesi, seda suurem on ka erijuhtivus. Elektrijuhtuvus järvedes oleneb ka vee karedusest. Esitluses, mille on teinud Ingmar Ott, Tiina Nõges ja Atko Heinsalu on toodud erinevate karedustasemetega elektrijuhtivused.
huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. Mullaprofiilis esineb kindlasti "keemine" 10%-lise HCl-iga. Tähistame E-tähega 3.Leetumine see on mulla mineraalosa lagunemine keemilise murenemise toimel orgaanilise aine laguproduktide poolt (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Järgi jääb kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim (l, sl või ls1) Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 4.Näivleetumine lessiveerumise ja ülegleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase
happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. 3. Leetumine E see on mulla mineraal ossa lagunemine keemilise murenemise toimel orgaanilise aine laguproduktide poolt (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Järgi jääb kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liiku- mine, karbonaadi vaene lähtekivim. Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. 4. Näivleetumine Elg paistab nagu oleks leetunud. Kahe protsessi koosmõjul tekkinud protsessis esineb lessiveerumine, ülakleistumine, leetumine. Eeltingimusteks on kahe- kihiline lähtekivim. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont.
reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. 3. Leetumine - E - see on mulla mineraal ossa lagunemine keemilise murenemise toimel orgaanilise aine laguproduktide poolt (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Järgi jääb kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liiku-mine, karbonaadi vaene lähtekivim. Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. 4. Näivleetumine - Elg - paistab nagu oleks leetunud. Kahe protsessi koosmõjul tekkinud protsessis esineb lessiveerumine, ülakleistumine, leetumine. Eeltingimusteks on kahe-kihiline lähtekivim. Saviliiv ja keskmine liivsavi - nende kahe vahele tekibki see horisont
elusorganismide poolt 2)kõikjal leiab aset maakoore pindmiste kihtide ümberkujundamine. Need kaks aspekti on igal juhul igal pool, kuid nende vahekord ja nende iseloom on erinev. Ühtse mullatekke protsessi raames eristatakse terve rida elementaarprotsesse.Siit maalt ei saa enam materjali ühestki raamatust!!! 1)leetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadivaesel lähtekivimil läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus agressivsete huumushapete (fulvohapete) toimel leiab aset mulla peenemate osakeste (ibe, savi ja kolloidosakeste) lagunemine (hüdrolüüs), kus need laguproduktid kantakse laskuva veega mullast minema. See leiab aset happelises keskkonnas ja põhjustab ise mulla edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemselt tähtsatest elementidest. Järele jääb ainult valkjashall liiv. Leetumine leiab aset seal, kus kihisemine mullaprofiilis puudub. Meetrises mullaprofiilis kihisemine puudub Lõuna- Eestis
annaabi.ee 
