analüüsid süzee poolest · üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri · traditsiooniline maalitehnika kõiki esemeid kaotamine kujutasid realistlikult veristlik · kunsti käsitleti kui elu peaproovina · esemete omavahelised suhted moonutatud · spontaansus ja alateadvus · rõhutatakse ruumi sügavust · sakslane Max Ernst tegi frotaaze (hõõrutud · Giorgio de Chirico veristlik sürrealism pildid) · huvialaks viited seksuaalsusele · loomingus sageli nalja ''2 last, keda · Salvador Dali ähvardab ööbik'' · baroklikult ülespuhutud ja paljude vihjete · hiljem kujutanud eksootikat, nt põlenud ning alltektsidega
Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse. Optilised petted. Skulptuur-
mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle isegi kommunistidega. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid alateadlikke jõude vabastada otsese spontaansuse abiga, näiteks harrastati “automaatset kirjutamist”. Staatilisi esemeid loovas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Sakslane MAX ERNST(1891-1976) tegi näiteks frotaaze (hõõrutud pilte). Need olid mingilt koredalt pinnalt saadud jäljendid paberile. Mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpus. 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpilisem siiski püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste vaimuhaigete või ürgaja inimeste visuaalses eneseväljenduses. Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult
2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor. 7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult. 8. 1920 ja 1930 aastate sürrealismile oli tüüpiline otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallukates või laste / hullude eneseväljenduses. 9
Prantsusmaa okupeerimisel Saksa vägede poolt, põgenes Breton USAsse. 1942. aastal korraldas ta Yale'i ülikoolis sürrealistide näituse ja kirjutas seal veel ühe manifesti. 1946. aastal naases Breton Prantsusmaale, kus jätkas kuni surmani uute sürrealistide värbamist ja näituste korraldamist. Võib öelda, et sürrealistlik liikumine lõppes lõplikult alles 1966. aastal, kui Breton 70-aasta vanuselt suri 28.09.1966. Max Ernst oli enamasti veristlik sürrealist, kes tegi frotaaze(hõõrutud pilte), mis olid mingilt koredalt pinnalt saadud jäljendid paberil. Tema pildid olid fantaasiaküllased ja veidrad, kus olid süngevõitu olendid. Sageli asendus süngus absurde huumoriga. Ta sündis 02.04.1891 aastal Saksamaal, Brühlis. Ernst suri, üks päev enne oma 85 sünnipäeva, 1. aprillil 1976. aastal, Pariisis. Max Ernsti surnukeha kremeeriti ning tuhk on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis.
Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Max Ernst Max Ernst on saksa maalija, skulptor ja graafik, keda on peetud üheks suuremaks dadaistiks ja sürrealistiks. Palju prooviti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Ernst tegi näiteks frotaaze, mis on migilt koledalt pinnalt, näiteks põrandalaudadelt, saadud jäljendid paberil. Seda tehnikat kasutab ta näiteks oma kuulsas töös ,,Mets ja tuvi" (ing.k. Forest and Dove). Samuti lõi ta tehnika (ing.k. grattage), kus kui värv paberilt maha kraabitakse. Ernstil oli suur kiindumus 4 Sürrealism lindudesse, mida võib ka paljudes tema töödes näha. Tema alter ego teostes oli ka lind Loplop
Tegeldi kõigega, millega taheti. Sürrealistidele pakuvad huvi enamasti sellised objektid, ,mis viitavad otsesemalt või kaudsemalt seksuaalsuselse. -3- Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu II ms alguses suundusid enamik sürrealiste USA-sse. Max Ernsat (1891-1976) Sakslane. Tegi frotaaze (hõõrdunud pilt). Teosed olid täidetud fantaasiaküllastest ja veidratest, aga enamasti süngevõitu olenditest. Süngus seguneb absurdse huumoriga. "Célébes or Elepfant Célébes"; "Sõprade kokkutulek"; "Püha Anthony kiusatus" 1945. Joan Miró (1893-1983) Fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas ta hiljem dekoratiiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor. Kindlad selged värvid. "Katalaani maastik"; "Koer haugub kuu poole"
Itaalias tekkis nn metafüüsiline maalikunst. Selle looja oli Giorgio de Chirico, keda huvitasid sümbolistlik kunst ja sümbolismi teooriad ning Itaalia klassikaline arhitektuur. Temaga liitus endine futurist Carlo Carra. Sürrealism: vaimseks liidriks Andre Breton (toetudes Freud-I õpetusele, rajas oma arusaamise sürrealismist). Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Praktikas oli see siiski kunstivool. Kuulsad: Max Ernst (tegi frotaaze); Miro (Hollandi interjöör); Tanguy (Naine peegliga); Dali (Mae West).
Sürrealismi eesmärgiks oli elumuutmine, praktikas jääb ikkagi kunstivooluks. Nad kasutasid kunsti elu peaproovina. Püüdsid ka automaatselt jooonistada ühel lõuendil. Eeskujusid, ideid, motiive võtavad nad Freudi öpetusest (unenägude ja hallutsinatsioonide seletus). Sür.listid võtavad sealt sümbolid, samuti on eeskujuks ka laste ja vaimuhaigete joonistused. Miks? Lapsed ja vaimuhaiged pole ühiskonna poolt rikutud. Max Ernst on kunstnik, kes tegi hõõrutuid pilte ehk frotaaze.(Krobedalt pinnalt saadud jäljendid). ,,Ekvivokaalne naine","Kuningas Ubu" Joan Miro püüdis sümboleid abstraktseteni välja kujundada. Tema teosed on hä-sti värviküllased ja dekoratiivsed. ,,Arlekiini karneval". Töödele on iseloomulik absurdne huumor. ,,Hollandi interjöör". Hakkas spontaanselt joonistama,ilma igasuguse plaanita, töö teadlikku juhtimist/kompositsioonini jõudmist üritas väimalikult kaua edasi lükata. ,,Mai".
Freud defineeris sürrealismi kui puhast psüühilist automatismi, mis väljendab mõtte tõelisi käike ning ei arvesta eetilisi vms kaalutlusi. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti vahelise piiri hägustamine. Toetati spontaansust ning alateadlike tungide väljendamist. Soov Lääne ühiskonda muuta viis sürrealistid aga koostööle kommunistidega. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist. Ka kujutavas kunstis üritati kasutada spontaansust ning juhust, tehti frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid), üritati ka automaatselt joonistada. Laste ja vaimuhaigete joonistutest võetud kujundeid arendati pea abstraktsionismini. Tüüpiline on püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning primitiivsete isiksuste visuaalses eneseväljenduses. Sürrealism on süzeekunst, ei erinenud varasemast maalimise stiili poolest, mõned isegi väga traditsioonilised - veristlik sürrealism. Esemed ja nendevahelised suhted olid enamasti
annaabi.ee 
