Liikumine ümber frontaaltelje 53. Jala toetuspunktid Seismisel : Tagumine osa kandluuköbru mediaalsel jätkul Eesmine osa pöialuude peadel Käimisel: lisanduvad varbad 54. Jala pikivõlv ja ristivõlv jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. 55. Jalavõlvide tähtsus a. annavad jalale vetruvuse b. võlvi alla jäävad närvid ja veresooned c. raskus jagatud ratsionaalselt
lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. 27.Jala pikivõlvid ja ristivõlv. Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude piirkonnas.Jalavõlvide tähtsus.:Nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned, raskus jagatud ratsionaalselt. 28.Lihaskiu ehitus. Vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad
52. Nimetage jala toetuspunktid seismisel Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. Seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 53. Jala pikivõlvid, ristivõlv. Nende paiknemine jala anatoomiliste punktide vahel Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kandluuköbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb-,kuup ja pöialuude piirkonnad. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. 54. Jalavõlvide tähtsus Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned,
5 Tallinn 39. Amfiartroosi mõiste: amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 40. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus: jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude piirkonnas. Tähtsused: nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned, raskus jagatud ratsionaalselt. 41. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma
(selgmine ja taldmine painutus). 53. Nimetage jala toetuspunktid. Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. Seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 54. Jala pikivõlvid ja ristivõlv. Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude piirkonnas. 55. Jalavõlvide tähtsus. Nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned, raskus jagatud ratsionaalselt. 56. Vöötlihaskiu ehitus vt vöötlihaskude. VAATA JOONIST! 3
Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru mediaalne jätke. b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). c) Varbad (käimisel). 54. Jala pikivõlvid, ristivõlv: Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. a) Pikivõlv - koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on sisemisest madalam ja moodustab tugivõlvi. b) Ristivõlv - paikneb talb-, kuup- ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. Luude poolt moodustatud jalavõlvi kindlustavad
Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 54) Nimetage jala toetuspinnad a) Kandluuköbru mediaalsele jätkele –seismisel + käimisel b) 1.4.5. pöialuu pead –seismisel + käimisel c) Varbad - käimisel 55) Jala pikivõlvid. Jala ristivõlv Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kannaköbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on esimesest madalam. Jala ristivõlv paikneb talbluu, pöialuude ja kuupluu piirkonnas. 56) Jalavõlvide tähtsus a) Väldib pehmete kudede survet - Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased,
painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on esimesest madalam. Jala ristivõlv paikneb talbluu, pöialuude ja kuupluu piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. Luude poolt moodustatud jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased. 52) Jalavõlvide tähtsus?
painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on esimesest madalam. Jala ristivõlv paikneb talbluu, pöialuude ja kuupluu piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. Luude poolt moodustatud jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased. 52) Jalavõlvide tähtsus?
painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on esimesest madalam. Jala ristivõlv paikneb talbluu, pöialuude ja kuupluu piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. Luude poolt moodustatud jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased. 52) Jalavõlvide tähtsus?
annaabi.ee 
