kõrgusel pjedestaalil ehk alusel ning oli näoga ida ukse suunas. Kuju ees oli suur kuid madala veega süvik millel oli kaks mõtet – et valgustada kambrit paremini ja hoida parajat niiskustaset et säilitada elevandiluud. Süviku lõige templipõrandal on tänapäevalgi näha. Ruumi, mis ümbritses Athena kuju, nimetatakse cellaks. Cella 12 m kõrgusel asuval friisil kujutati jumalanna auks peetud pidustuste rongkäike. Tervet templit ümbritses friisina mütoloogilisi ja ajaloolisi sündmusi kujutavad reljeefid. Templi otsaviiludel asusid skulptuurigupid, mis kujutasid jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast ja Athena ja poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast. Pärast kuju kadumist tehti selles päris mitu koopiat , üks nendest asub Nashvilles,Tennesee´s. Kuigi koopia mis on pannud paljud kulme tõstma ilmus Rooma impeeriumisse väga vähe aega pärast seda kui originaal kaduma läks
Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o külglöövidest üle kahe korra laiem. Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid. Ehitist kaunistab rikkalik terrakootaplastika-dekoor, mis paikneb neljatahuliste piilarite kapiteelidel ja mida on algselt olnud üle tuhande, friisina ja üksikfiguuridena sise- ja välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid. Samuti oli kiriku sisekujunduses sadu figuure ja reljeefe kuid mis on kiriku remondi ajal ümber tehtud klassitsistliku maitse järgi.
. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri. Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale. Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid (madu Heraklest kägistamas) Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse) Pompeij Asub Vesuuvi nõlval Itaalias. 79. a jäi vulkaanipurske tagajärjel laava ja tuha kihi alla. Alates 1860test toimuvad regulaarsed väljakaevamised. Linna 200 000 elanikest ei jõudnud põgeneda 20 000 (suur osa orjad).
võlvikute ruudukujulise põhiplaani. Interjööri vormirangust ja kõrgusesse pürgivat üldmuljet suurendavad vertikaalselt astendatud seinaliseenid ja nurgaturbad on asendatud seinapinda vabaks jätvate konsoolidega. Kõrge kitsavõitu võidukaar jätab suure ja valge kooriruumi suhteliselt eraldatuks. Väliskujunduses domineerivad tellisgootikale omased viilukaunistused, mis viilu külgedel friisina kulgedes koosnevad astmetena tõusvatest petiknishidest ja kaartest. Kiriku lääneseinas on suur tellisportaal, teine lõuna seinas on dolomiidist. Nõo kirik on kaitseehitis. Lõunaportaali kaitseks oli konsoolkividele ehitatud piginukitaoline ärkel, mis oli ühendatud kirikus asunud kaitsekäiguga. See kirik on ainuke põhiosas säilinud keskaegne sakraalehitis. Mahult tagasihoidlik, kuid meisterlikult komponeeritud arhitektuuriteos. 14. 16 sajand: Hilisgooti periood
Neist on säilinud kümme. Raskepärased ja elutud. Lendava Nike figuur - Deeloselt leitud; loojaks peetakse Archermost. Esimene lendavate figuuride seas, mida hiljem leidub arvukalt. Vanema joonia koolkonna reljeefkunst: Harpüiade monumendi reljeefid Lüükias - tüüpiline Lüükia piilarisarnane haudehitis; 7 m kõrge; hauakamber on ülemises osas ja seda ümbritsevad friisina reljeefid, mis kujutavad pidulikus poosis istuvaid surnuid elavatelt annetusi vastu võtmas. Pärinevad VI - V saj vahetusest; kehad on täies profiilis, kehavormid loomutruud ja liigutused vabad ning loomulikud. Rõivastatud figuuri väljakujundamist peetakse joonia kunsti teeneks. Peloponnesose (dooria) kunstnikel suur roll alasti inimkeha kujutamise lahendamisel.
seotud salapäraseid rituaale. 2) Traagilise poeedi majas on aga mosaiik, mis väga elevalt kujutab keti otsas olevat koera 3) Fauni majas on suurim kunstivaramu. See maja on nime saanud tantsiva fauni pronksfiguuri järgi. Selles majas asub Issose lahingu mosaiik, samuti mosiik, mis kujutab Niiluse jõe ääres elavaid loomi ja linde 4) Vettiuste maja on tuntud omanike nime järgi.Eeskojaj seintel on friisina kujutatud spordisündmusi ja igapäevast elu. Elutoas on kujutatud mütoloogilisi stseene. 7.Kirjelda aatriumiga maja plaani. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise avaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Osa ruume võis olla pööratud ka sammasõue nn. peristüüli poole. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. 8.Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist? Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud?
Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega. Talastiku reljeefid võisid olla kujundatud kas teineteisest eraldatud metoopide või katkematult kulgeva friisina. Templi sissepääs oli otsaküljest. Paljud templid olid üheruumilised, kuid vahel oli selle ühes otsas ka ainult preestritele sisenetav ruum adyton (see, kuhu ei tohi siseneda). Juba IV sajandil kujunesid välja kaks klassikalisel perioodil domineerinud ehitusstiili dooria stiil ja ioonia stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sammaste järgi. Dooria sambad on massiivsenmad, kerkivad otse templialusest ja nende ülemises otsas on lihtne koonusekujuline kapiteel
Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega. Talastiku reljeefid võisid olla kujundatud kas teineteisest eraldatud metoopide või katkematult kulgeva friisina. Templi sissepääs oli otsaküljest. Paljud templid olid üheruumilised, kuid vahel oli selle ühes otsas ka ainult preestritele sisenetav ruum adyton (see, kuhu ei tohi siseneda). Juba IV sajandil kujunesid välja kaks klassikalisel perioodil domineerinud ehitusstiili dooria stiil ja ioonia stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sammaste järgi. Dooria sambad on massiivsenmad, kerkivad otse templialusest ja nende ülemises otsas on lihtne koonusekujuline kapiteel
annaabi.ee 
