1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid. Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside ning segmentkaarse aknaga. Hoone keskosa ilmestavad lisaks veel joonia kapiteelidega pilastrid. Peasissekäigu ees on lahtine sammasrõdu. Kõpu mõisahoone on peaaegu äravahetamiseni sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Ka Teises maailmasjas hävinud Vesneri mõisahoone sarnanes paljudes kujundusdetailides Kõpu mõisaga. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, mis tegusteb seal tänini
Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdisin ma riigi kirdepiiril sakside ja friiside vastu. Raskete sõdade tagajärjel sundisin ma kõik ümberkaudsed valitsejad enda ülemvõimu tunnistama. Leidsin et kui soovin olla tõeline keiser, pean saama ka kirikliku võimu ning paavsti heakskiidu. Ning üks päev see võimalus mul avaneski. Rooma paavst Leo III oli hätta sattunud ja ta kutsus mu sõjaväe endale appi korda looma. Vastutasuks kroonis paavst mu Roomas Peetri kirikus keisriks. Siitpeale tuli mind kutsuda keiser Karl Suureks.
vallutati Palermo. 1130 aasatal Roger II ühendab Kalaabria ja Apuulia ning teeb Palermost pealinna. Amalfi vallutamine toimus 1137 ning kaks aasata hiljem 1139 toimus Napoli ja Gaeta vallutamine. 1186 aastal võttab Heinrich VI endale naiseks Roger II tütre ja pärijanna Constancia ning saab 1194 aasatal päranduseks normannide riigi. Normannide riigid rajab sõjameestest ülemkiht, kes on lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. 8. ja 9. saj. Juutide ning friiside kaubandus tõrjub välja viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk. Kaubavahetust peetekase mere- ja jõeteid pidi. Tänu vene kaubateede domineerimisel nihkub maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates aastast 900 Hedebysse. Kaubavahetus kreeklastega on olulisem kauplemine araablastega, neilt saab hõbetat. Normannid vahetasid orje, karusnahki ja väärismetallist ehteid. Viikingite kaubandus hääbub 1050. aasta paiku. Läänemerekaubanduse võtavad üle slaavlased. Kasutatud kirjandus:
krohviti. Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks. Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.» Ja jätkab: «Oma kunstilise taseme poolest ei ole Põhja-Euroopa senituntud tellisskulptuur kuigi silmapaistev. Friiside pead (Wormditt Preisi Ordu alal) või figuurid (Maarja kirik Rostockis), isegi portaalifiguurid (Marienburgi linnusekabeli «kuldne värav») on jämedakoelised, skemaatilised ja vormimõjult primitiivsed, nagu oleks neid teinud mõni müürsepast diletant. Kohati laskuti isegi nii kaugele, et figuure tehti lihtsalt vormiga nagu tavalisi telliseid (Nikolai kirik Wismaris).»
dünaamiline, nõtke, liikumine. Valitseja Gudea ajal loodi muljetavaldavaid elusuuruses dioriidist kujusid, mis olid ülimalt ametlikud, kuid neis valitses suurepärane tasakaal loomutruu kujutamisviisi ja abstraktse skulpturaalse mahu vahel. Needsamad jooned avalduvad ka Hammurapi ajal. Pilt: ASSÜÜRLASED (domineerisid Mesopotaamias u 1000 - 610 e.m.a). Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Nende kunst oli ka väga militaarse iseloomuga. Kunstis ülistati piiramatu võimuga monarhi. Erinevalt Mesopotaamia rahvastest oli neil võimalik kasutada materjalina rohkem kivi. - sealt ka kivisse raiutud reljeefid mis saavutasid ülima täiuslikkuse kuningas Assurbanipali Ninives asuvas palees. Kujutised reljeefidel mõjuvad loomulikult. Assüürlaste lossidest on leitud fantastiliste olendite kujusid (tiivulised lõvid, viiejalgsed
kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigikesi (gardarike). Põhjapoolsed valdusalad ühendati Rjuriku valitsemisajal Novgorodi riigiks. Normannide riigid rajas sõjameestest ülemkiht, kes oli lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. Normannide riigid Euroopas 8. ja 9. saj tõrjus viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk välja juutide (Vahemeri ja Orient) ning friiside (Euroopas) kaubanduse. Kaubavahetust peetakse mere- ja jõeteid pidi (laevu lohistatakse üle jõgesid lahutavate lühikeste maaribade). Tänu vene kaubateede domineerimisele (mööda Dneprit Bütsantsi, piki Volgat araabiamaailma) nihkus maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates 900 a-st Hedebysse, mis asutati kagu ja lääne vaheliste transiiditeede valitsemiseks ja lühendamiseks. Kaubavahetusest kreeklastega oli aga
- kreeklaste võitlust amatsoonidega. Skopas leidis vanale teemale siiski uue tõlgenduse. Võitlus pole enam üksteisesse klammerdunud inimeste füüsiliste ja vaimsete jõudude ülim pingutus, nagu Zeusi templi lääneviilul Olümpias. See on muutunud rohkem inimese vaimsete püüdluste väljenduseks, tema emotsioonide ja kirgede, kogu inimloomuse omaduste väljendajaks. Ülejäänud friisidel olid stseenid jahipidamisest, võistlustest ja lapiide võitlusest kentauridega. Pärast friiside paigaldamist hakkasid alles poolelioleva hauakambri juures käima kuulsate skulptorite austajad, keda meelitasid kohale kuuldused. Siit kandsid nad üle Kreekamaa Mausolose suurejoonelise hauamonumendi kuulsuse. Artemisia suri enne mausoleumi kaunistuste valmimist. Kuid imetlusväärne töö, mis tema mehe nime surematuks muutis, elas veel üle viiekümne inimpõlve. Mälestused sellest elavad praegugi. Rhodose koloss
Esinesid ka marmorist ja vääriskividest valmistatud ja enamasti silindrikujulised pitsatkivid, millesse lõigatud figuurid ja stseenid kasutamahakati neid laialdaselt hieroglüüfkirjas. Hakkab levima ka metall ja metallplastika. Karvkate tiheda soonestikuna, meenutab kruvi. Uri standard 3. aastatuhandest mosaiik, tüvikoonilin vorm, hiiglaslikud silmad, väike kehakasv. Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid endiselt seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Tunnis vaarasime slaidi Lamassust, kummalgi pool Assüüria paleede sissekäiku seisid need tohutu suured tiibadega kujud, inimese pea, hobuse kerega, viies jalg, et kujud oleksid vaadeldavad nii otsevaates kui külje pealt. Tuntud on ka reljeefid lõvijahist. Reljeefidel on peamiselt kujutatud sündmusi valitsejate elust. Figuurid on jõulised ja lihaselised, tugevasti on toonitatud semiidi rassi iseärasusi. Silma torkab riietuse, habeme jm üksikasjade väga
polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a rajati Magdeburgi piiskopkond, mis oli tähtsaks tugipunktiks slaavlaste ristiusutamisel. Poolasse ja Ungarisse jõudis ristiusk laias laastus aastal 1000. Skandinaavia ristimine lähtus Hamburgi piiskopkonnast, mille rajas Püha Ausgard.
Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Mükeene linnamüür on laotud hiiglaslikest kivipankadest. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisugune müüride ehitamine inimestele üle jõu käima ning nad pidasid seda hiiglaste kükloopide kätetööks siit nimetus Kükloopide müürid. (5m pikkused kiviplaadid) Lossid olid väljastpoolt ranged ja lihtsad, kuid seest kaunistatud rikkalikult ja luksuslikult friiside ja freskodega. Sambad olid kaetud kullaga Mükeene sõdurite kergelt saadud saagiga. Palee oli võimas ümarehitis, mis paiknes järsul kaljul ja oli ümbritsetud müüriga. Erilist tähelepanu pöörati väravate ehitamisele ja kindlustamisele. Väravad ehitati nii, et sõdurid pidid rünnates pöörama nende poole parema kaitsmata poole. Maailmakuulus on nn. Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nende peale
annaabi.ee 
