• Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants)
Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. l Järelikult on see võte kasulik l enese kaitseks. Ekman ja Friesen l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu l veel seitsmendana põlguse. Jaak Panksepp (1943)
(neiupõlvenimi Mencken) oli terava mõistusega, haritud, auahne naine ja tema oli see, kes hoolitses laste hariduse eest. Ta oli pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Aastal 1822 pani ema Otto von Bismarck Berliini internaati ehk nn. Plamanni kasvatusasutusse, mis oli asutatud vahetult Preisi reformide eel suure sveitsi pedagoogi ja sotsiaalsete reformide eestvõitleja Johann Heinrich Pestalozzi vaimus. Seal on õppinud ka hilisem Lützowi vabatahtlike korpuse juht Karl Friedrich Friesen ning paljud Preisi kõrgametnike poegadest. Bismarck pidas seda isiklikult vanglaks ning seetõttu mõlkus tema mõtetes tihti Kniephof väike Pommeri mõis, mille ta isa oli omandanud aastal 1815 ning kus nad elasid ja kus oli tema isa, kellest ema oli ta jõhkralt eraldanud. 1827.-1830. õppis ta Friedrich Willhelmi gümnaasiumis Berliinis. 1830.-1832. õppis nn. Halli kloostri gümnaasiumis ja lõpetas selle seitsmeteistkümne aasta vanusena. See kool kujutas endast alates 16
Emotsioonide väljendamine Keskkonna mõju (E.Hall) · Intiimne (1545cm) · Isiklik ( 120cm) · Sotsiaalne ( 160cm) · Avalik (üle 160) kui keegi liig alähedale tuleb, siis muudetaksedistantsi või pääratakse pilk kõrvale Välimus, riietus jalad, keha ja pilk suunatakse selle poole, kellest ollakse huvitatud. kui märgatakse, et keegi atraktiivne jälgib, siis hakata enda keha jälgima. P.Ekman ja W. Friesen liigutuste kategoriseerimine · embleemid kommunikatiivsed märgid, tekitatud tahtlikult (randmele näitamine) · illustraatorid teatud kõne lõikude rõhutamiseks (näpuga osutamine) · adaptorid väljendavad emotsionaalset seisundit (sõrmede mudimine) puudutamine personaalne ruum ja suhete tüüp territoriaalne käitumine ja markerid prokseemika (E.Hall) ruumi kasutamine Kui selgesti on mõistetud sõnumit, mida edastatakse? Kui selgesti signaali tõlgendatakse?
kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on emotsioonide väljendamine reguleeritud kultuurinormide ja tavade poolt, on tõestanud Paul Ekmani ja Wallace Frieseni uurimused. Nad järeldasid, et igas kultuuris võivad emotsioonide väljendamisel kehtida oma väljendusreeglid (ingl display rules). Ekman ja Friesen lõid ka 1978.a näoväljenduste kodeerimise süsteemi (Facial Action Coding System, FACS), mis võimaldab mõõta näoväljendusi üksikute komponentide ehk näolihaste liigutuste kaupa. Eesti keeles ja nagu paljudes teisteski keeltes on hulk sõnu, mis kirjeldavad inimese emotsionaalset seisundit. Vastupidi keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Emotsioone osutava sõnavara lahknemine kas negatiivseks või
esimene, kes märkas, et keegi võib olla närukael ka naeratades. Lisaks sellele, näoilmest emotsioone väljalugeva teooria seisukoht on, et näoilmes väljenduv võib olla , vähemalt osaliselt, ka allasurutud. Selleks kasutatakse kätteõpitud väljendusreegleid, mis on tüüpilised vaated antud kultuurikeskkonnas, mida võib ja mida ei tohi avalikult, millise kontekstiga olukorras, välja näidata. (vt lk 403 404; Ekman, Friesen ja O'Sullivan, 1988; Ekman, 1985; Ekman ja Friesen, 1986). (pilt) Näoilme ja emotsioon. Kurbuses leinav Küprose naine. (Constantine Manos/Magnumi foto) Näoilmed kui suhtlemisvahend Vastavalt näoilmest emotsioone väljalugeva teooria seisukohtadele, näitavad näoilmed nende taga peituvat siseseisundit (mida saab kindlasti peita või võltsida). Teine võimalik vaatenurk eeldab, et näoilmes väljenduv on ennekõike suhtlemisvahendiks. Selle seisukoha pooldajad
1. Universaalselt näidatakse ja tuntakse ära väike arv näoväljendusi. 2. Üle kogu maailma näib lastel emotsionaalne areng ühesuguselt toimuvat. Teatud vanuseni! Miks? Sest kultuur seab normid.. on kultuure, kus ei peeta heaks tooniks oma emotsioone välja näidata. 3. Sünnipäraselt pimedad lapsed, kes pole saanud näoväljendusi teisi vaadeldes õppida, näitavad samu näoväljendusi. Ekman & Friesen, 1975, 1986. • Uurimused Uus-Guinea kirjaoskamatutel mägilastel, iraani hõimudel ja kaasaegsema kultuuri esindajatel. • Õnne, viha, kurbuse, vastikuse, üllatuse, hirmu ja põlguse emotsioonide väljendused on universaalselt äratuntavad sõltumata kultuurist. 7 universaalset emotsiooni- Ekmani teooria leidis kinnitust! • Bioloogiline kommunikatsioon – hoolitsuskäitumise vallandajad. Beebide nutt võib olla väga erinev olenevalt tema vajadusest
Oma kultuuris tajutakse paremini. Milliseid emotsioone on vaja paremini tunda? Hansenid, 1988. Katse milliseid emotsioone on võimalik kõige kiiremini ära tunda. VIHA. Wicker, 2004. Katse ebameeldivate lõhnade kohta. VASTIKUS Petmine Inimesed ei ole huvitatud, et meist õigesti aru saadakse. Keha põhjal saab teha paremini järeldusi, nägu on võimalik rohkem petlikuks muuta. Pockerface Reegel mida kaugemal kehatüvest asub mingi jäse, seda raskem on seda kontrollida (Ekman ja Friesen, 1974). Tavaliselt jalad ja käed. Tavainimesed ei tunne valetamist ära, kuna inimesed usuvad et valetamine on stereotüüpne käitumine. Inimesed usuvad, et valetajad käituvad stereotüüpselt väldivad silmkontakti, kokutavad, puudutavad ennast kui valetavad tegelikkuses nad ei tee seda (Aavik 2006). Arvatakse et inimene on valetamisel stressis. Tänapäeval on pettuse tuvastamiseks luures kontrollimine kui palju inimesed pingutavad. Vrij jt, 2010
annaabi.ee 
