Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas 1753 ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Friedrich II Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II. Aitäh
valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest
VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. TEMA VALITSEMINE Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: 1. Muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks. TEMA VALITSEMINE 2. Maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Austria pärilussõjas vallutas Preisimaa kuningas Friedrich II juhtimisel Sileesia ja Maria Theresia pidi tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. EE S M Ä R K I D E SAAV U TA M I N E · Maria Theresia reformid olid aluseks Joseph II jõulistele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel. · Valitsemisaparaati tsentraliseeriti tunduvalt. E E S M Ä R K I D E S A AV U TA M I N E Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus,
loomaaia, kus elasid leopardid, kaamelid, elevandid ja isegi kaelkirjak. Leoparde tavatses keiser käsutada jahikoerte asemel. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõlpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks. Kristlik keiser ja muhameedlik sultan veetsid omavahel mõnusalt aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma orjataridest tantsijannasid. Ja ometi oli kõik alanud nii hiilgavalt. 1740. aastal märkas valgustatud Euroopa üllatusega, et Preisimaal on tõusnud uus hiilgav täht võluv noor kuningas, valgustaja ja poeet, kellele polnud galantsuse ja vaimukuse poolest kedagi vastu panna. Kuid siis äkki sissetung Sileesiasse, mis tõi kaasa kolm verist sõda. Nüüd oli Friedrich järsku salakaval ja reetlik despoot, «kuri mees Berliinist»
Fifth level Austria Pärilussõda(1740-1748) Peale Maria Theresia troonile saamist tahtsid kõik Saksa väikeriigid ja Prantsusmaa endale tükikest Austriast. Austrial oli Ungari aadlike toetus, seega olid nad võimelised vastu võitlema. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Peale Sileesia teisi alasi sõjas ei kaotatud. Austria osales ka seitsmeaastases sõjas, kus pea terve Mandri- Euroopa oli Preisimaa vastu. Sileesiast ei õnnestunud siiski tagasi võita Preisimaa ootamatule Click to edit Master text styles Second level Schönbrunni loss Third level Fourth level
vennad. Tütarlaps, suurest kurbusest, kaevab oma armsama pea maa seest välja, paneb selle savipotti ja nutab selle kohal iga päev. Vennad saavad tema saladusest teada ja võtavad temalt peaga poti ära. Seepeale sureb tütarlaps kurvastusse. Selleski novellis jäävad tõelised süüdlased karistuseta ja tütarlaps, kes kannatas kõige rohkem, lahkub elust. Viies novell räägib samuti armastusest. Gianni tabatakse tüdrukuga, keda ta palavalt armastab, kes aga vahepeal on kuningas Friedrichile kingitud. Armunud paar seotakse tuleriidale, et nad ära põletada. Õnneks tunneb üks aadlik Gianni ära ja räägib kuningale, keda ta mõrvata kavatseb. Saades teada kui kõrgest soost nad on, mõtleb kuningas ümber ja halastab neile. Selles novellis saab aru, et kui sul oli positsioon või nimi ühiskonnas, siis oli sul palju kergem hakkama saada. Kuues novell rääkis kahest väga andekast mehest. Üks oli suurepärane maalikunstnik ja teine tark seadustetundja
hiilguses. Ta valiti Berliini Akadeemia liikmeks, kuid ta ei saanud kunagi oma täit professuuri, sest ta uskus, et tema poliitiline vaatenurk (anti-Prantsusmaa/Napoleon) hoidis teda tagasi. Aastal 1818 abiellus Friedrich Caroline Bommeriga, kellega ta sai kolm last. Nende ühiselu võis olla asi, mis inspireeris hetkelise uuendlikkuse kunstniku stiilis, mis tõmbas omakorda Vene kuningliku perekonna tähelepanu, kes pakkusid Friedrichile mitmeks aastaks lojaalset klientuuri. 4 Vanadus Friedrich elas üle insuldi, mille tagajärjel jäi ta käsi nõrgemaks. Selle tõttu maalis ta ülekaalukalt akvarellide ning seepia tindiga. Siiski langes tema tööde populaarsus ning Friedrich suri 7. mail 1840 Dresdenis Saksamaal. 5 LOOMING Stiil ja tehnika läbi aastate
Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga, selleks määrati ametisse vastavad ametnikud, kes talupidajatele lambakasvatust õpetasid. ,,Vabaduse aeg" 1718.aastal sai Karl XII Norra sõjakäigul surma. Karl XII polnud järglasi ega meessoost lähisugulasi, siis pääses troonile tema vanem õde Ulrika Eleonora, kes jäeti ilma eelmiste kuningate võimutäiusest. Loobus 1720.aastal troonist ja andis selle oma mehele Hesseni printsile Friedrichile. Ta astus troonile Friedrik I nime all ning ta kehtestas uue valitsemiskorralduse, mis kuningavõimu veelgi rohkem piiras. Seaduslik võim läks nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale, kus ei olnud seisuste esindajatel võrdsed õigused. Uut riigikorda hakati kutsuma seisuslikuks parlamentarismiks. Karl XII Riigipäev pidi kokku tulema üks kord kolme aasta jooksul, vajaduse korral ka tihedamini. Riigipäeva istungite vaheajal
I Sõrmus Kuningas Richard andis kolme lõviga vapisõrmuse keiser Friedrichile. Fr. uppus sõrmusega Kiliikimaa jões. Imekombel pääseb sõrmus jõest kuningas Polykrateese kätte, sealt edasi kuningas Heinrichi kätte, kes abiellus kuninganna Constantiaga ja sai Sitsiilia kuningaks. Edasi läheb sõrmus teise Fr. sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne
sellest tulenev kangekaelsus. Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha. Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks. 4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Svaabimaal. Rahvas armastab teda. Vanematekodus näidend, kus teda kehastab Rupert, kes sõjaväkke värvatakse. 3. Augsburgi kokkutulek. Konradini laekasse kogutakse sõjakäiguks raha. Juut tuleb öösel Konradini jutule. 4
sellest tulenev kangekaelsus. Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha. Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks. 4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Svaabimaal. Rahvas armastab teda. Vanematekodus näidend, kus teda kehastab Rupert, kes sõjaväkke värvatakse. 3. Augsburgi kokkutulek. Konradini laekasse kogutakse sõjakäiguks raha. Juut tuleb öösel Konradini jutule. 4
ja nii tervelt 9 aasta vältel Johanna läheb koju · Kuna laulatus oli teoks saanud, pidi Johanna Venemaalt lahkuma. Suursugususe märgiks kuhjas Jelizaveta ta kingitustega üle enne lahkumist. · Küll aga jõudis Johanna karistus talle hiljem järgi. Tema oli see, kes pidi kuningas Friedrich II- le andma üle kirja, milles preisi saadik soovitati tungivalt tagasi kutsuda. See haav jäi Friedrichile eluks ajaks hinge ning pärast Johanna abikaasa surma, kui Johanna sai oma alaealise poja regendiks, liitis kuningas Anhalt- Zerbsti Preisimaa valdustega. · Johanna pages elu lõpuni Pariisi. Teine Osa: Piinav abielu Zukova afäär · Enne laulatust oli Jelizaveta Katariina õukonda lisanud väikese seltskonna noori tüdrukuid. Nendest Katariina lemmikuks kujunes Maria Zukova, kes paistis silma oma elava loomu ja jutukuse poolest.
Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Sõjad toimuvad nii koloniaalmaailmas kui ka Mandri-Euroopas. Esimeseks oluliseks konfliktiks on Austria pärilussõda (1740 1748), mis algab sellest, et ei aktsepteerita Maria Theresia võimu Saksa-Rooma keisrina. Eeskätt oli vastu Friedrich II Suur. Pärilussõjaga teeb algust Friedrich II Suur. Austria liitlaseks on sõjas Suurbritannia. Preisimaa poolel on Saksa vürstiriigid ja Prantsusmaa. Sõda on Friedrichile edukas, kes vallutab Sileesia. Sõja tulemuseks on Preisimaa tõus Euroopa suurriikide hulka, kuid aktsepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Austria revans on alguseks Seitsmeaastasele sõjale (1756 1763), mille võitlustandrid on Mandri-Euroopas ja maailmameredel. Selles sõjas on Austria, Venemaa ja Prantsusmaa ühel poolel ning Suurbritannia ja Preisimaa teisel poolel. Tänu Venemaa
Maria Theresia säilitas ülemvõimu Austrias, keisritroonile asus alul tema abikaasa Franz I [174565], seejärel poeg Joseph II [176590]. Maria Theresia valitsusaeg tõi kaasa ulatuslikke reforme riigi moderniseerimiseks. Kehtestati üldine sõjaväekohustus: liisu teel nekrutivõtmine, millega suurendati sõjaväge 100 tuhande meheni. Tõsimeelse katoliiklasena rõhutas Maria Theresia kõlblust ja kombelisust: muu hulgas keelati naistel sügava dekoltee kandmine. Sarnaselt Friedrichile rajas ka Maria Theresia oma Versailles' Schönbrunni lossi Viinis. Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema juba varem keisri tiitlit kandnud poeg Joseph II [178090]. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikemaks. Tulles võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata, deklareerides kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias