EinsteiniFriedmanni kosmoloogia Click to edit Master subtitle style 04.04.10 Küsimused Mille poolest erineb kõver ruum tasasest (eukleidilisest) ruumist? Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? Mis on kosmoloogiline horisont? Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Kõver ja Eukleidiline ruum Einsteini järgi on ruum kõver ja positiivne ehk meenutab kera Eukleidese 5. aksioom ei kehti Kaht täpselt ühesugust sirget ei ole kõvera ruumi käsitluses Kõver ja Eukleidilineruum Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Mittestatsionaarne mudel on praegu tunnnustatud universumi mudel Sai alguse ülikuumast ja tihedast massist Universum hakkas tekkima (Suur Pauk) Paisus, tänaseks on selgunud, et see paisumis protsess ei ole lak...
saksa tants2)coutrante-3taktimõõd us kiire pran3)sarabande-3takti,aeglane pidulik hispaania4)6/8 / 9/8 kiire Soti hüppetants.fuuga- polüfoonilise muusika tähtasim vor m,mitmehäälne.klahvpillid:klaviir,orel,klavesiin,portigorel.j,s,Bach-1685-1750sündis saksas,elas vaesuses,endassetõmbunud,mõtlej a,räägib endast,20last;muusika lihtrahvale,polüfoonilise muusika kõrgpunkt,looming:johannese-,matteuse passion;jõuluoratoorium; inglise süidid;prantsuse süidis,wilhem friedmann bachi noodivihik.üle 40suure oreliteose.stiilide kokkuvõttja ja täiuslikkuseks arend aja.G.F.Händel-1685-1759sündis saksas,elas rohkem inglismaal,oli palju ringi rännand,kõva lärmiga läbi elu,teravad kontastid,oskas palju keeli,muusika ülikutele,tuli saksast luba küsimata ära,õukonnamuusik tõlk;looming:üle40ooperi(julius caesar,xerxes,alcina),üle 30 oratooriumi(messias,sinson),orkestrisüidid(veemuusika,tulevärgimuusika).-it- J.peri,cC.moroverdi,vivaldi.pr-j-b lully,ing-Purcell
Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata selle iroonilisust ta ise sellesse ei uskunud ning pani sellise nime mõnitavalt, samuti näitamaks selle unustamatust. Teooria kinnitused Suure Paugu teooria juured ulatuvad antiik- ja keskaegsesse filosoofiasse. Kosmoloogias algasid teaduslikult eriti huvitavad ajad 20. sajandi algul. 1916. aastal avaldas Albert Einstein üldrelatiivsusteooria. 1922. aastal tuletas Alexander Friedmann üldrelatiivsusteooriast Universumi arengut kirjeldavad võrrandid. Selgus, et Universumi paisumine on võimalik ja ajas tagasi liikudes näeme et universum läheb aina tihedamaks ja kuumemaks. Georges Lemaître avaldas 1927. aastal sõltumatult paisuva Universumi mudeli. 1929 avaldas Edwin Hubble vaatlusliku kinnituse Universumi paisumisele. 1931. aastal pakkus Lemaître välja, et Universum on paisunud algpunktist, mida ta nimetas Ürgaatomiks
Eelkõige kaubavahetuses piirates importi ja soodustades eksporti. 2) 18.sajandi Adam Smithi teooria: · Riik ei peaks üldse sekkuma · Turg lahendab kõik probleemid. 3) John M. Keynes teooria: · 1944.a Bretton Woods' konverents · Valitsus peab sekkuma turumajandusse. Peab suurendama nõudlust. · Perioodi hakati nimetama keinismiks. · Pidi läbi viidama deflatsioon. · Oluline on valitsusel majanduse reguleerimisel maksupoliitika. 4) Milton Friedmann- Tema järgijaid hakati nimetama monetaristideks. · Riigi peamine ülesanne on kindlustada tugev raha ( hard currency ) raha väärtus on väge kõrge ja kõik tahavad seda ( on olemas igal pool ) · Sarnaselt keinistidega tähtsustasid monetaristid, et riigi ülesanne on kindlustada tugev raha. · Arvati, et riik ei peaks sekkuma. 4. Maksusüsteemine koostamise põhimõtted. 1) Lihtsus- maksuvad peavad olema sellised, et nendest saadakse aru.
b. teine, sest kõik on mööduv, aga tervis ja hea puhkus on jääv; c. kolmas ja neljas, sest nad paigutasid raha kinnisvarasse ja haridusse, aga need on väärtuslikud investeeringud. d. Nad kõik toimisid ratsionaalselt, kuna tegid seda, mida soovisid. 3. Turumajanduse tähtsamate elementide hulka ei kuulu... a. nõudlus ja pakkumine; b. konkurents; c. hind; d. ühised eesmärgid. 4. Majandusalase Nobeli preemia sai 2012. aastal a. Milton Friedmann b. Paul Samuelson c. Paul Krugman d. Alvin Roth and Lloyd Shapley 5. Hinnad tõusevad pidevalt, kuid ostetavate esmatarbekaupade kogused praktiliselt ei muutu. Milline all toodud nõudluse graafikutest väljendab sellist olukorda? a. b. c. d. 6. Pakkumise seadus väljendab a. otsest seost hinna ja müügil oleva kauba koguse vahel; b. vastupidist seost hinna ja müüdud kauba koguse vahel; c
Because we are free to move in a void, then the Higgs Field is acting exactly as the Dark Matter and the Dark Energy. Do you agree? PACS numbers: 1 I. ON THE NECESSITY OF THE DARK MATTER AND DARK ENERGY There are Einstein Equations for the perfect fluid together with equation of state p = p(ρ, T ) with temperature T . Latter can not vary from place and time, because the “strong equivalence principle” holds. In case of Friedmann Universe the metric contains only one unknown function (the scale factor a(t)). Therefore the number of unknowns are less, than the number of equations (because the conservation of number of particles requires the density of the perfect fluid ρ = ρ0 (a0 /a(t))3 , see also [1] or you can ask for unpublished Gauss’s theorem in the curved spacetime). Therefore, an unknown X(t, x, y, z) from Dark Matter is needed. This unknown can be the purely the Higgs Field itself [1].
konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks. · 1916 Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. · 1918 saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. · 1922 Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu
konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks. · 1916 Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. · 1918 saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. · 1922 Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp-punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogul on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu
(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle
suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 18. saj. avastas W. Herschel, et tähed on koondunud süsteemi -- Galaktikasse, millest väljaspool neid ei esine. Küll aga on ruumis näha teisigi tähesüsteeme ja nendele ei näi tänapäevani lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele me ka ei vaataks. 4. Relativistlik maailma mudel sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. 1922. a. leidis vene matemaatik Aleksander Friedmann, et selline Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva Universumi" teooriale said astronoomid 1926. a., kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäeva kosmoloogia aluseks. Klassikaline täheteadus, mille lõppeesmärgiks on niisiis maailmakirjelduse loomine, jaguneb nagu teisedki tänapäeva teadused all-lõikudeks -- teadusharudeks
kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine, linnakeskuste taaselavdamine, keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn New York, London ja Hong Kong: privileegitud positsioon kapitali, informatsiooni ja inimeste rahvusvahelistes võrgustikutes Friedmann. Maailmalinnad on võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades) Sassen. Globaallinnad on globaalse kontrolli [suutlikkuse] sisendite tootmiskeskused (“globaliseerumise kompositsiooni” mõtestades) Shanghai, São Paulo ja Seoul on pigem maailmalinnad (peamised majanduslikud võimud maailmamajanduses) kui globaallinnad (hästi omavahel seotud globaalsete teenuste keskused)
kevad - bioloogiline rütm; ta ei arvanud, et nii on ☼ “Mängiv inimene”- kultuuri mängu elemendi määratlemise katse, hakkas tegelema tudengi aastatel, 1938. aastal sai valmis. kuidas kultuur areneb:kultuur sünnib mänguna ja mängus. inimene - sügav mänguline loomus. sõda saab olla ka “mänguna”, kuid võib lõppeda traagiliselt, taanduda mängu vormile. kui paned raamatu kinni: kõik on mäng või? ☼ Huizinga – elav autor Egon Friedell (Friedmann) (1878-1938) ☼ hobid: teater (Viini kabaree kultuur) ja kultuuriajalugu ☼ tegi enesetappu: hüppas korteri aknast välja, kui tema juurde tulid natsid ☼ Vana-Egiptus kuni tema kaasajani, mõned köited on jäänud poolikuks, kirjutamata jäi Keskaja ja Rooma kultuuriajalugu ☼ Friedell: populaarne Põhjamaades ja Saksamaal ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad
konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks. 1916 – Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. 1918 – saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. 1922 – Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. 1923 – Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. 1927–1933 – preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu
Postindustriaalse asustuse areng: lahtilinnastumine, taaslinnastumine (gentrifikatsioon), eeslinnades toimuvad muutused. Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö. Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse – aedlinna kontseptsioon (Howard 1898) vs Le Corbusier La Ville Radieuse (1933). Moodustub linna väli – kaugem rekreatiivne tagamaa (Friedmann ja Miller 1965) – hajalinn. Tööstus kolib linnast välja (liikluse ja maa hinna tõttu) KESKUS-TAGAMAA ja PERIFEERIA LINNASTUMISE STAADIUMID: Linnastumine linn kasvab peamiselt läbi sisserände Eeslinnastumine rahvastiku ja majanduse areng linnakeskusest veidike eemal Vastulinnastumine eeslinna rahvaarv langeb, kasv toimub kaugel linnast. Taaslinnastumine keskuses toimub kvalitatiivne tõus ja majanduse kasv.
annaabi.ee 
