Liitkesksõna laiendosaks on ühendverbi kuuluv või põhiverbi laiendav määrsõna (ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama). Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu). Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik. Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud
Valents. tassis poiss kotti väike suurt uskumatult Traditsiooniline süntaks Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. ALUS ÖELDIS poiss ============= tassis väike TÄIEND kotti SIHITIS uskumatult MÄÄRUS suurt TÄIEND ALUSRÜHM ÖELDISRÜHM Kas fraasistruktuuri- või sõltuvusgrammatika? Mida on lisaks? 3 EKG süntaksimudel Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. kes? missugune? mida? kui väike? missugust? M T T S
· ainult nende kahe tingimusega määratud ühendid kuuluvad Stringide konkatenatsioon (ex = xe = x). Keel L on alamhulgaks *. Keelte konkatenatsioon L = L1 ühend L2, kus L on alamhulgaks 1 ühend 2 L = (xy | x kuulub L1 AND y kuulub L2) Keelte iteratsioon: L* = ühend ühest n-ni Lk L0 = e Ln = Ln-1L, (n>0) Homomorfism: 1 ja 2 on tähestikud. Kujutust h: 1* 2* nimetatakse homomorfismiks, kui h(e) = e h(ax) = h(a)h(x) iga a AND x kuulub 1* korral. 8. Fraasistruktuuri grammatikad. Chomsky klassifikatsioon. Grammatika: Formaalne aparatuur keele ja tema fraasistruktuuri esitamiseks. Keel on teatud tähestiku = {a0, .., an} stringide alamhulk. L = {x | x kuulub *, P(x)} alamhulgaks kõigi stringide alamhulgale. Predikaat on semantika aluseks. Terminaalide tähestik = keeele tähestik. Mitteterminaalide tähestik N = hulk fraase tähistavaid metasümboleid Stringid tähestikus V = ühend N on lausevormid.
Alamrutiinid- spetsiifilised protseduurid, mida kasutatakse tuttavate ja hästi määratletud probleemide lahendamiseks. Automaatsus- võima lahendada ülesannet, ilma sellele tähelepanu pööramata Vaimne häälestus- inimese vaatenurk ja omaksvõetud oletused probleemi lahendama asudes KEELE mõisted Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus Fraasistruktuuri kirjeldus- puu-diagramm või sulgudes esitatud märgendid, mis näitavad lause hierahilist stuktuuri Baastaseme sõna- keskmise abstaktsustaseme või mahuga mõistet tähistav sõna (nt koer, lusikas) ARENGU mõisted Teratogeenid- keskkonnategurid, mis võivad häirida närvikoe normaalset arengut. Nende hulgas on plii, alkohol ja sigaretisuits. Imikuea refleksid- haaramisrefleks, imemisrefleks, otsimisrefleks
KS keeltel on erinevad produktsioonid cB →… ja bB →… sest muutumine sõltub, kas B ees on b või c. DEF: KS grammatika on nelik G = (N,Σ,P,S), kus N on mitteterminaalide tähestik; Σ on terminaalide tähestik (neil pole ühisosa), P ⊆ (N∪Σ)*N(N∪Σ)*×(N∪Σ)* on produktsioonide lõplik hulk, S ∈ N on lähtesümbol ja iga α → β korral on β pikkus suurem kui α pikkus, v.a produktsioon S → ε. Chomsky keelte klassifikatisioon: • kitsenduseta fraasistruktuuri keeled: α → β, kus α ja β on mis tahes lausevormid tähestikus V = Σ∪N; • KS keeled: α → β , kus α sisaldab vähemalt üht mitteterminali ja |α| <= |β|, v.a. S → ε; • KV keeled: A→β; • regulaarsed keeled: A→a ja A→aB. Turingi masina keeled on kõik kitsenduseta fraasistruktuuri keeled. On ka mitte-TM keeli. 16 Turingi masin ja registermasin. Lahenduvad ja rekursiivselt loenduvad hulgad.
Transformatsioone on 2 liiki: obligatoorsed ja fakultatiivsed (passiiv on stilistiline). Standardteooria. Toodi sisse leksikon: süvastruktuur on seotud tähendusega, pindstruktuur hääldusega. Uue elemendina semantikaosa polnud varem uuritud. Transformatsioonid on tähendust säilitavad tähendus pandi paika juba süvastruktuuris, transformatsioon vaid muutis selle vormi, mis on pindstruktuuri tulem. Süntaksiosas on baas- ja transformatsioonikomponent. Täiendatud standardteooria. Fraasistruktuuri reeglid asendati X'-teooriaga keskendub lause moodustajate vaheliste suhete kirjeldamisele. Probleem: paljud reeglid olid konstruktsioonispetsiifilised (nt kuidas moodustada passiivi ja küsilauset). Konstruktsioonispetsiifilised reeglid asendati üldiste piirangute ja reeglitega. Tähendus ei olnud määratletud vaid süvastruktuuri poolt. Sõltumis-sidumisteooria = mõjustus- või sidustusteooria. Grammatika on iseloomult modulaarne. Eri moodulid valitsevad ja
Foneetilise interpretatsiooni reeglid Ø Pindstruktuur Transformatsiooni reeglid Semantiline esitus Fraasistruktuuri reeglid Ühesõnaga, teooria arengulugu on järgmine: Vahetute moodustajate meetod transformatoorne analüüs (1957, Harris, Chomsky Süntaktilised struktuurid) interpreteeriv semantika (1965 Chomsky Süntaksiteooria aspektid, joon) generatiivne semantika (Lakoff, Ross, joon) Intentsionaalsus Intentsionaalsus teadvuse suunatus esemele, teadvuse esemelisus. Mõiste pärineb F. Brentanolt, kes eristas selle abil psüühilisi nähtusi füüsilistest. psüühilised samastas ta
grammatilistesse järjestustesse sobitada, mis tähendust omavaid lauseid lubavad moodustada. See ülesanne ei peaks olema eriti keeruline, kuna ka iga 4-aastane laps peaks sellega toime tulema. Süntaktiliste struktuuride vahelised seosed XX sajandil analüüsiti lauseid valdavalt fraasidest lähtudes. Lauses leidub alati nimisõnafraas ja tegusõnafraas, mis omakorda koosneb nimisõnast ja tegusõnast. Selliseid analüüsi näiteid nimetatakse fraasistruktuuri grammatikaks ja need põhinevad fraasistruktuuri reeglitel. Allpooltoodud puutüüpi diagramm aitab näha süntaktiliste klasside vahelisi seoseid lausete fraasistruktuuris. Selline skeem näitab, et laused pole paljalt sõnade ahelad, vaid paiknevad lauses sisalduvate fraaside organiseeritud hierarhilistes struktuurides: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 61
annaabi.ee 
