http://www.eophtha.com/eophtha/anatomy/anatomyofvitreous.html FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS I · Võrkkestas on kepikesed ja kolvikesed, mis on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega · Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata - skotoopiline nägemine · Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini · Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi - fotoopiline nägemine · Värve näeme tänu sellele, et kolvikesed sisaldavad kolme liiki fotopsiini · Fotopsiinid neelavad sinist, punast ja rohelist valgust SILMA TAGUMISE OSA EHITUS pigment- võrkkest rakud kolvikes ed pigmentepite ganglionirakud el soonke st kõvake st kepikese
Noolte pikkuste vaatlemine. Tegelikult on kõik ühepikkused aga kuna nootle otsad on erinevat pidi, siis tundub nagu need oleks nihkes või eri pikkustega. 48. Värvinägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit - valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel. 49. Punase, rohelise, sinise lainepikkus. Punane 575 nm Roheline 535 nm Sinine 430 nm 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Tabu teema. Unenägude funktsioon on teadmata, palju erinevaid teooriad. Psühhoanalüütilised, füsioloogilised, teoloogiline, psühholoogiline. Evolutsiooni teooria
Müller-Lyeri illusioon. Müller-Lyeri illusioon - kui kaks sirglõiku on sama pikad, siis näib nooleotsaga sissepoole suunatud lõik pikemana, kui väljapoole suunatud nooltega lõik 48. Värvinägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit - valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel. 49. Punase, rohelise, sinise lainepikkus. Punane 575nm; Roheline 535nm; sinine 430 nm. 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Unenägude funktsioon on teadmata 51. õudusunenäod 52. Ärkveloleku rütmid. Beeta erk,valvas,töötav
Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks- sensorimembraani hüperpolarisatsioon.Pimeduses sensor osalise depolarisatsiooni sisundis- saadab pidevalt väja pidurdavaid impulsse bipolaarsetele rakkudele,hüperpolariseerides pidurdav mõju väheneb,biopolaarsed rakud aktiveeruvad,biopolaarsed rakud sünaptilses ühenduses ganglionirakkudega.
Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks-sensorimembraani hüperpolarisatsioon.Pimeduses sensor osalise depolarisatsiooni sisundis- saadab pidevalt väja pidurdavaid impulsse bipolaarsetele rakkudele,hüperpolariseerides pidurdav mõju väheneb,biopolaarsed rakud aktiveeruvad,biopolaarsed rakud sünaptilses ühenduses ganglionirakkudega.
Võrkkestas on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata, seda nim skotoopiliseks nägemiseks. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini, mille punane värvus tuleb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eritatakse värvusi, see on fotoopiline nägemine. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Pimeduses on kepikeste Na+-kanalid avatud, erinevalt teistest närvikoemembraanidest, kus Na+-kanalid on puhkeolekus suletud. Avatuna hoiab neid intratsellulaarne cCMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, 11-cis-retinaal muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nim stereoisomerisatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma et aine keemiline koostis muutuks. 11-trans-retinaal seondub
· ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurite rodopsiini, mille punane värvus tuleb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust, lainepikkustega vastavalt 430, 535 ja 575 nm. Seega on kolme tüüpi kolvikesi. VÄRVUSTE NÄGEMINE Värvuste nägemist seletatakse preagu trikromaatilisuse teooriaga. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke kolme liiki- sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise,
Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, mitmete emotsionaalsete seisundite puhul, suuremas koguses tekkinud pisaravedelik ei jõua pisarajuha kaudu ära voolata ja langeb pisaratena üle alumiste laugude põskedele. Fotokeemilised protsessid võrkkestas: Kepikeste abil nähakse hämaras, värvusi ei eristata, see on skotoopiline nägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, sisaldavad 3-me erinevat fotopsiini. Galingonirakud: Retseptiivne väli- võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab galingonirakkudelt lähtuva impusatsiooni tõusu või languse. Nende rakkude retseptiivsed väljad on sõõrjad, neil on tsentrum ja perifeeria. Valguse sisselülitamisele reageerivad need retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamine valgusega põhjustab impulsside sageduse tõusu. Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7
eest, sest sisaldab bakteritsiidseid aineid. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, aga ka emotsionaalsete seisundite puhul. Võrkkestal on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata → skotoopiline nägemine. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi → fotoopiline nägemine. Värvuste nägemis seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, punast ja rohelist valgust. Pimeduses on kepikeste Na+-kanalid avatud. Avatuna hoiab neid intratsellulaatne cGMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nimetada stereoisomerisatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilme et aine keemiline koostis muutuks. 11-trans-retinaal seondub membraani G-valgu transdutsiiniga, mis aktiveerib omakorda cGMP fosfodiesteraasi
annaabi.ee 
