Hologrammis on salvestatud lisaks kiiritustihedusele ka faasiinfo ning kujutise taastekitamisel tekkiv valgusväli on identne salvestamisel esemelt tulnud valgusväljaga. Seega tundubki vaatlejale kujutis kolmemõõtmelisena. Faasiinfo salvestamiseks kasutatakse interferentsi nähtust. Ruumiliselt koherentne valguskimp jagatakse kaheks, näiteks poolläbilaskva plaadiga. Osa valgusest langeb otse salvestavale elemendile (edaspidi fotoplaat): nimetame seda võrdluskimbuks, teine osa esmalt hajub ning peegeldub kujutatavalt objektilt ning alles seejärel langeb salvestavale meediumile: nimetame seda esemekimbuks. Võrdluskimp ja eseme kimp interfereeruvad ning interferentspilt salvestub fotoplaadil. Kuna interferentsipildi intensiivsus sõltub langenud kiirte faasivahest, salvestab ta endasse lisaks infole kimpude intensiivsusest ka info faasi kohta.
2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega. 3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat. 4.Spektromeeter  aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop  aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter  koosneb kõikidest lainepikkustest, mida annavad kõrge temperatuurini
1930-tel hakati kiirendama magnetvälja abil (Lorentzi jõud). Kiirendati perioodiliselt andes järjest jõudu juurde- tsüklotron (liikus mööda ringjoont). Kiirendiks nimetatakse veel sünkrofasotroniks. Hiljem tuli kasutusele ka kollaiderid, kus lastakse osakestel põrkuda. CERN- Euroopa suurim keskus, mis asustati 1954 ja asub Prantsusmaa ja Sveitsi piiril. Paikneb umbes 100- 150m sügavusel maa all. Detektorid salvestavad kiirendusi. Neil on olemas: *fotoplaat *ionsatsiooni kamber * udukamber ehk Wilsoni kamber * mullikamber *pooljuht kamber.
Osakeste detektorid Enelin Paas 12c · Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Fotoplaat Fotoemulsioonmeetod oli põhiline 1970-tel aastatel; temaga on tehtud enamus suuri avastusi. Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ jt.) sisaldavate plaatide pakk. Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse- kinnitatakse neid plaate nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta. Fotoplaadi optilised osad... Kolme fotoplaadi kokkupanek · http://www.youtube
seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva,pooluste lähedal 10 päeva pikem. 7.päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest-vesinikaatomi tuumade(prootonite) ühinemisest heeliumi tuumaga- 8.päikeselaiguks nim tumedaid laike,temp. on madalam kuid magnetväli tugevam 9.tähesuurus on tähe heledus..suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele 10.fotograafilised tähesuurused erinevad visuaalsest..kui otsustajaks on inimene nim. vastavat tähesuurust visuaalseks..kui fotoplaat siis siis räägitakse fotograafilisest tähesuurusest. 11.värviindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe(tavaline skaala on punane-kollane-valge) 12.doppleri efekt-sageduse muutus sõltuvalt laineallika liikumisest vaatleja suhtes. 13.temperatuuriga on seotud tähtede kiirgusvõime. 14.tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu,kui tähel on kaaslane siis leiame tema massi
Muutke teksti laade kes hiljuti veel meiega hobuseliha küpsetas ja Teine tase mürsulehtris kükitas; ta on Kolmas tase veel meie kaaslane, ega Neljas tase ole ka enam: ta kehastus on muutunud ähmaseks, Viies tase ebamääraseks, justkui fotoplaat, kuhu kaks ülesvõtet üksteise otsa on pildistatud. Me alustame sõitu mornide Muutke teksti laade või heatujuliste sõduritena Teine tase  me jõuame piirkonda, kus rinne algab, ja oleme Kolmas tase inimloomadeks muutunud. Neljas tase Viies tase
19. Milline tähtsus on kiirenditel elementaarosakeste uurimisel? Kiirenditega on võimalik tekitada uusi elementaarosakesi, mida muidu looduses vabalt ei eksisteeri ja seejärel neid uurida. 20. Millel põhineb kiirendite töö? Kiirendite töö põhineb sellel, et suure energiani kiirendatud osakeste kimbud suunatakse kokkupõrkeni, nii et nende kineetiline energia muundub uuteks massiga osakesteks. 21. Nimeta elementaarosakeste jälgimise ja registreerimise meetodeid? Fotoplaat; udukamber; mullikamber; ionisatsioonikamber; triivkamber; aja- projektsioonikamber; pooljuhtdetektorid; 22. Millel põhineb elementaarosakeste detektorite töö? Detektorite töö põhineb sellel, et osakese tee saab muutuda nähtavaks tänu sellele, et laetud osake, liikudes aines, kulutab järk-järgult oma energiat elektronide väljalöömiseks aatomitest, millest ta möödub, st ioniseerimiseks. 23. Milliseid osakesi ei saa detektoritega registreerida? Kuidas neid uuritakse?
Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik. Vikerkestas on avaus- silmaava mille läbimõõt on vahemikus 2-8 mm. silma ava muutub valgusega. Silma täidab poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestaga, mis kujutab endast
dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi liigutamisega muudame filmi ja objektiivi vahelist kaugust et tekitada terav kujutis. Objektiivi töötavat diameetrit võib muuta diafragma abil. Sellega muudame valguse hulka, mis satub filmile. Inimese silma optiline süsteem on sarnane fotokaga. Silm on väljast kaetud kõvakestaga nim skleeraga, mille läbipaistvat osa nim sarvkestaks, selle taga on vikerkest mille sees on avaus Â
42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1  sisenemispilu, 2  kollimaatori lääts, 3  prisma, 4  koondav lääts, 5  fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile
Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000  4000 K punakas täht 6000  7000 K kollakas täht 10000  12000 K valge või sinakas täht. Tähtede värvuse iseloomustamiseks kasutatakse värvuseindeksit, mis võrdub fotograafilise ja visuaalse tähesuuruse vahega tavaline fotoplaat on tundlik sinise, inmsilm kollase ja rohelise kiirguse suhtes, siis ei ole fotograafilised ja visuaalsed tähesuurused võrdsed. Värvusindeksi igale väärtusle vastab teatav kindel spektritüüp. Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M  temperatuuri alanemise suunas. Igaüks neist sümbolitest vasrab ühele spektriklassile.
Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1  sisenemispilu, 2  kollimaatori lääts, 3  prisma, 4  koondav lääts, 5  fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos  määratud seosega: f  footoni sagedus (Hz) h  Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48
Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1  sisenemispilu, 2  kollimaatori lääts, 3  prisma, 4  koondav lääts, 5  fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos  määratud seosega: f  footoni sagedus (Hz) h  Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48
on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 10) Mis on tähesuurus? Iseloomustab tähe heledust. Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 11)Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 12) Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Visuaalne tähesuurus- inimese nägemismeele abil. Fotograafilise tähesuuruse mõõtevahendiks on fotoplaat. 13) Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Kui mõõta tähtede heledust erinevates spektripiirkondades, siis nende tähesuuruste erinevused ongi värvusindeksid. Levinuimaks süsteemiks on kolmevärvi- fotomeetria, kus tähe värvust hinnatakse kahe indeksi U-B ja B-V. See süsteem on normeeritud tähe Veega järgi. Veegast punasemate tähtede värvusindeksid on positiivsed, sinisemad negatiivsed. 14) Kuidas leida tähe ruumkiirust?
................................................................................................. 7 2 Sissejuhatus Teleskoop (< vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga
Toru A, kollimaator, on kitsas pilu, kuhu on paigutatud lääts. Pilu on paigutatud läätse fokaaltasandisse, mistõttu läätsest väljuvad paralleelsed kiired, mis prismale langedes lagunevad värvilisteks kiirte kimpudeks  spektriks. Eri värvid kalduvad erinevalt ning teine lääts koondab oma fokaaltasandis kiired ühte punkti, kus tekib pilu värviline kujutis ehk spekter, mis projekteeritakse ekraanile. Kui ekraani asemele panna fotoplaat, saadakse spektograaf. Silmaga vaatamiseks kasut läätse, mis paigutatakse teise läätse fokaaltasndisse ekraani asemele Kiirgusspektrite liigid- Kiirgusspektrid jagunevad pidev-, joon- ja ribaspektriteks. Pidevspektrid. Keha temp tõstmisel üle 500 kraadi see helendub. Siis paistavad kõik spektri värvid. Kõrgema temp juures tekib nn valge hõõgumine, mil võib tekkida pidev spekter, mis algab punase ja lõpeb violetse osaga. Päikese, kaarlambi, küünla, tuletiku jms spekter
jagunemisele vikerkaares. Newtoni rõngasteks nimetatakse siiani vikerkaarevärvilisi rõngaid, mis tekivad tasakumera läätse ja tasase klaasplaadi kokkupuutepinna lähedases ruumipiirkonnas. Newtoni valgusteooria mõjutas füüsika arengut terve sajandi jooksul. 5 Spektroskoop. 1  sisenemispilu; 2  kollimaatori lääts; 3  prisma; 4  koondav lääts; 5  fotoplaat 4. Gravitatsiooniseadus 1665. aastal, 23-aastasena, kui Newton oli kätte saanud just oma bakalauruse kraadi, suleti Cambridge'i ülikool ettevaatusabinõuna Inglismaad hõivanud suure katku vastu. Newton naases ema juurde, kus ta töötas kaks aastat, mis tema enda sõnul olid kõige loomingulisemad aastad tema elus. Sel ajal sündisid gravitatsiooniseaduse alged ning samuti jätkas töid infinitesimaalarvutuse alal, mis olid tulevaste avastuste võtmeks matemaatikas
Radioaktiivsete tuumade arv muutub ajas radioaktiivse lagunemise seaduse järgi: N = N 0e- = N 02- N0 - radioaktiivsete tuumade ajahetkel t=0 T  pooldumisaeg N  tuumade arv ajahetkel t Poolestusaeg  aeg, mille vältel radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest (radioaktiivsete ainete poolestumine on leitav tabelitest). Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a.  Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a.  Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli  poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess
organismile. Ma seadsin oma uurimustöö hüpoteesiks, et Eestis on radioaktiivsuse hulk keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest. 3 Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine 1886. aastal avastas prantsuse õpetlane Antoine-Henri Becquerel uue kiirgusliigi. Ta uuris fosforestseeruvat soola kaaliumuranüülsulfaati. See uuritav aine asus laual ning selle läheduses asus fotoplaat. Meenutame, et ülemöödunud sajandil kasutati fotoaparaadis filmi asemel valgustundlikke fotoplaate. Kui fotoplaati hiljem ilmutati, siis avastati sellel fosforestseeruva aine kristallide. Sellest järeldus, et uraaniühend kiirgas mingit kiirgust, mis läbis musta paberit. Uraaniühendeist eralduvat kiirgust hakati nimetama radioaktiivkiirguseks (ld radio  'kiirgan'; activus  'toimekas'). Eraldunud
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna
9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub
9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist. 10. Mis on tähesuurus? Vt eespool. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/ nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe. Sõltub tähe pinnatemperatuurist? 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist)
87 Dispersiooniga seletub ka vikerkaar, kusjuures prisma asemel on siis vihmatilk. Prismat kasutatakse näiteks spektraalriistades. Prisma asemel võib kasutada ka difraktsioonivõret ja seda viimasel ajal peamiselt tehaksegi, sest võred on palju odavamad kui prismad. Spektraalriista ehitust seletab järgnev joonis. 1  sisenemispilu, 2  kollimaatori lääts, 3  prisma, 4  koondav lääts, 5  fotoplaat. Spektroskoobis vaadatakse spektrit pikksilmaga, spektromeetris registreeritakse elektriliselt) , spektrograafis fotografeeritakse, monokromaatoris lastakse valgus riistast väljuda läbi pilu. Spektraalriistu kasutatakse spektraalanalüüsi korral: so. ainete keemilise koostise kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse aatomist või molekulist kiirgunud või neeldunud valgust. Kiirgusspektri saamiseks tuleb aine panna helenduma (soojuskiirgus, sädelahendus, luminestsents, jne)
annaabi.ee 
