Fosforiit Eestis Martin Bollverk 12. klass Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. · Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas, mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Kuidas tekib fosforiit? Fosforiidilademed on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest.Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiidivarud Eestis Fosforiidisõda · Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne- Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Kas Eesti peaks Fosforiiti kaevandama? · Hea väetis · Mürgised ühendid · ...
FOSFORIIT JA DIKTÜONEEMAKILT ...on suure fosforisisaldusega (5-35% P?O?), enamasti merelise, harva mandrilise tekkega settekivim, mille fosfaatne aine koosneb peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevandus...
(www.ut.ee) Maardu fosforiidimaardla on põhiliselt ammendatud ja teisi detailselt uuritud maardlaid (Toolse, Aseri, Lääne-Kabala kaeveväli Rakvere maardlas) pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Mõned maardlad (Iru ja Narva) on jäänud hoonestuse alla, minetanud oma tähtsuse ning nende varu on annulleeritud ehk maha kantud. Aseri fosforiit pole vajalikul määral kvaliteetne. (Raudsep jt, 1993) Paljude aastate vältel on Maardu fosforiidist valmistatud väheväärtuslikku fosforiidijahu või on seda lisatud superfosfaadile, mida saadi Koola poolsaarelt toodud apatiidist. (Raudsep jt, 1993) Laboratoorsete katsetuste tulemusel on tõestatud põhimõtteline võimalus toota Eesti fosforiidist liitväetisi: nitrofoskat, ammofossi jt, samuti topeltsuperfosfaati. Peamine küsimus on sellise tööstuse rentaablus ja konkurentsivõimelisus, sest maailmaas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite
Fosfor P +15/2)8)5) 1s22s22p63s23p3 Looduses · Fosforiit Ca3(PO4)2 · Apatiit Ca3(PO4)2 ,CaCl2 , CaF2 Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise o...
kõrgustikel. 15. Settekivimid on kujunenud vahemikus 15. Pinnamoe peamine kujundaja on olnud devonist kuni kvaternaarini. mandrijää ja selle sulamisvesi. 16. Aluspõhja kivimikihid on lõuna suunas 16. Mõhnad on koosnevad kihilisest kaldu. moreenist. 17. Kivimeid võivad tekitada ka loomad. 17. Jõeorud on voolutekkelised pinnavormid. 18. Enamus fosforiidist on liivakivi. 18. Sademete rohkuse tõttu võib karsti 19. Eesti suurim sinisavi paljand asub esineda igal pool Eestis. Taevaskojas. 19. Nii mandril kui rannikul on luiteid 20. PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21
väga raske. Või ei ole kliima bioloogilise ressursi loomiseks sobiv. Paar eriti drastilist näidet arutu tarbimise mõjust elukeskkonnale. Esimene väga kaugelt ja teine pisut lähemalt. Vaikse ookeani kaarti vaates leiame sealt suure vee keskelt ühe maalapi, millel nimeks Nauru. Vaat`selle Nauruga on siis selline lugu, et see kena troopiline paradiisisaar, kus polüneeslastest rahvas aastatuhandeid omi asju ajas, koosneb suuremas osas fosforiidist. Väärtuslik tooraine vajas kaevandamist ja seetõttu jäi mainitud saareke põlluväetisi tootvate suurettevõtete küünte vahele. Tänapäevaks on kolmveerand saare looduslikust pinnast hävitatud. Friisimaal asub Põhjameres Borkumi saareke millele sai saatuslikuks turvas. Seda toodeti seal muuhulgas ka merepinnast allpool nii, et tänapäevaks on suur osa saarest taas veega kaetud. Need on muidugi vaid mõned näited, kuid annavad siiski selge suuna kuhupoole areng kulgeb
sajandi alguse talude päriseks ostmise miljööst, siin on põlispuid, uhkeid kiviaedu, ajaloolisi taluehitisi ja üha laienev muuseum. Suurim väärtus on külalislahke ja oma kodupaika armastav külarahvas, kes teeb vahel koos talgutöid, peab pidusid ja korraldab väljasõite. Tegutseb külaselts, tähistatud on tähtsaid paiku ja välja antud kroonikaraamat. See on koht mida peab kogema… 3. Maardu keemiakombinaat Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi,reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka,
Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord . Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv,
hõlmab metaan. Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiit on tekkinud ürgmeres elanud käsijalgsete kodadest ning liivast. Fosforiidikihid paiknevad maa sees põlevkivikihtidest sügavamal. Fosforiidist valmistatakse fosforväetisi. Eestis lõpetati fosforiidi kaevandmine 1991. aastal keskkonnaohtlikkuse tõttu. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest
· Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. 4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE. Kaevandatud Maardus (lõpetati 1991), teisi pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Kasutamine: Maardu fosforiidist valmistati väheväärtuslikku fosforiidijahu või lisati Koolast toodud superfosfaadile. Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad:
1990ndatel keskkonnaorganisatsioonide tegevus väheaktiivne, keskkonnahariduslikud projektid 26. Fosforiidisõda : olulisemad sündmused ajendid, ühiskondlik tähtsus ja järelmõjud. - Virumaa fosforiidisõda, 1987-88 - Fosforiiti kaevandati Eestis Maardu lähedal juba enne Teist maailmasõda1987- 1988 Fosforiidisõja põhjustasid üleliidulised plaanid rajada Lääne-Virumaale Toolsesse ja Lääne-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist. Majanduslikult mõttetu ja keskkonnavaenulik - Kaevanduste ehitamiseks ja töökorras hoidmiseks oleks sisse toodud arvukalt võõrtööjõudu. - 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. - Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud
- Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus. 24.Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal 25. Kodanikuühiskonna roll keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel 26.Fosforiidisõda : olulisemad sündmused-ajendid, ühiskondlik tähtsus ja järelmõjud 1987-88 NSVL-i plaanid raada L-Virumaale Toolsesse ja L-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist. 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud. Esimeste seas Juhan Aare ETV saates "Panda“ ja mitmed keskkonnaaktivistid. Tekkisid keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Roheline Liikumine.
piirides kõikuv terade jämedus alates saviosakestest kuni suurte rahnudeni. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. OOBOLUS LIIV(AKIVI) Ordoviitsiumi ajastu setetest tähtsal kohal. Selles esineb koos purdmaterjaliga massiliselt fosforiidist koosnevaid käsijalgsete Obolus`te karbikaasi. Karbikaaned moodustavad liivakivis võrdlemisi suuri oboluskonglomeraadi läätsi, millede läbimõõt kõigub mõnest meetrist mõne kilomeetrini ja paksus mõnest sentimeetrist ühe meetrini ja enam. Kasutatakse fosforiidimaagina fosforväetiste valmistamiseks. PIMSS Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim. Pimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast
). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a. hakati agrokeemiat õpetama eesti keeles (Nõmmik, Hallik, Turbas, Kuldkepp). Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik. - 1840a. Inglismaal (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat; toodeti ka salaja Eesstis tööstuse kõrvalsaadusena. - 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a. kaaliumväetised Saksamaal. - 20saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter. süsinikuga CaCN2 (mürgine). vesinikuga NH2 al. 97`98`. - 1910a. esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus. - 1971a. granuleeritud lihtsuperfosfaat Maardus. - 1969a
annaabi.ee 
