- Neeldunud kiirguse hulk sobival lainepikkusel on võrdeline analüüsitava aine kontsentratsiooniga (Beeri seadus) NB! Praktiline kasutamine - kvantitatiivne analüüs - lai kasutusvaldkond o kiirgust neelavate ühendite analüüs o ühendid, mis neelavad kiirgust pärast sobiva reaktsiooni kulgemist - standardlahusega kalibreerimislahuse koostamine - sobiva filtri valik, lainepikkuse valik Fosfori analüüs Fosfaatioonide kontsentratsiooni määramine - mõõdetakse lainelikkusel 880 nm - standardlahused KH2PO4 lahusest - määramispiir? Määramispiirkond? Sõltuvus küvetist? Ammooniumlämmastiku määramine - Nessleri meetod - Fenolaatmeetod Nitraatlämmastiku analüüs - salitsülaatmeetod - redutseerimisega Cd-kolonnis Kjeldahl lämmastiku analüüs - keetmine väävelhappega Keemilise mõõtmise väärtus 07/10/2009
mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c- telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas. Kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest hoolimata võivad taimed montmorilloniidi rikastel muldadel kannatada põua tõttu, sest vesi pole taimedele kättesaadav. VERMIKULIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Vermikuliit tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Värvus pruun või kollased toonid, pärast kuumutamist hõbevalge, kõvadus 1-1,5, erikaal 2,4-2,7
· Neeldumise intensiivsuse järgi saab määrata aine hulka, maksimumi kuju järgi põhimõtteliselt identifitseerida UV kiirguse 100...400 nm Nähtava valguse 400...800 nm Võivad olla ühes masinas koos ! Lähi-infrapunase kiirguse 800...2500 nm spektrialas 17 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Spektrofotomeetrite skeeme: Rakendusi o Fosfaatioonide (PO43-) kontsentratsiooni määramine Proovile lisatakse ammooniummolübdaadi (NH4)6Mo7O24 × 4H2O kaaliumantimontartraadi K(SbO)C4H6O6 askorbiinhappe lahus PO43- H3[P(Mo3O13)4] + askorbiinhape molübdeensinine Mõõdetakse lainepikkusel 880 nm, standardlahused valmistatakse KH2PO4 lahusest. Võimalikud segavad mõjud
Keskkonna happsestu mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne pH on 7. See on ka puhta vee pH. Kui lahuse pH jääb alla 7, siis on keskkond happeline, kui üle selle, siis aluseline. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside normaalseks kulgemiseks peab raku sisekeskkonnal olema kindel pH väärtus. Inimese vere pH peab olema 7,4. kui see oluliselt muutub, häiruvad kogu organismi talitlused ja tagajärjeks võib olla surm. Vere püsiv reaktsioon tagatakse eelkõige karbonaat- ja fosfaatioonide abil. Orgaanilised ained Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustest. Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid on lämmastik, fosfor ja vääval. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C)
dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c -telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas, kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Montomorilloniidi rohke sisalduse korral mullas ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepuvus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. 20%-s soolhappes mõningal määral lahustuv. Kloriit: raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga. Sekundaarsed kloriidid mood. küünekivi, biotiidi, hüdrovilkude muundumisel. Värvus roheline, kõvadus 2 -4, erikaal 2,5-3,4. Neelamismahtuvus 10-40 mg-ekv/100g. Lahustuvad hästi 10%-ses HCl-s umbes 80 kraadiselt temperatuuril, kusjuures Fe kloriidid lahustuvad paremini kui Mg -kloriidid. Kloriite leidub
stimul toime Ca+2 ioonide konsentr. suurenemine ve-replasmas parafollikulaarsete rakkude talitlus alaneb vananedes, naistel enam(väheneb K konsentr.veres)-osteoporoos. Kõrvalkilpnääre ja parathormoon. Väikesed ümarad kehakesed,mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel (4). Siin produts. parathormooni (peptiid).1) mõ-jutab talitlusi: luude- stimul Ca ja fosfaat-ioonide vabanemist luukoest; neerude- soodustab Ca tagasiimendumist verre(väheneb Ca kogus uriinis),fosfaatioonide väljutamist uriiniga ja soolte- stim.toiduga saadud Ca ja fosfaatioonide imendumist verre2) on suunatud Ca+2 konsentr. suurendamisele veres.(3) fosfaat-ioonide taset alandav efekt) Kõrvakkilpn. talitl. reg. peaeesmärk paratH sekr. intensiivistamiseks on Ca+2 konsentratsiooni langus veres, Ca kõrge tase plasmas aga pärsib parath eritumist siit. Hüpofüsaar türeoidsüsteemi: trijoodtüroniini ja türoksiini sekretsiooni regulatsioon. Sekretoorne aktiivsus hüpofüüsi kontrolli all
soolte talitlust ning tema toime on suunatud Ca2+ kontsentratsiooni suurendamisele veres. Parathormoon stimuleerib kaltsiumi vabanemist luukoest, andes seega kaltsitoniinile vastupidise efekti. Neerude tasandil soodustab PTH kaltsiumi tagasiimendumist verre, vähendades seeläbi Ca2+ väljutamist organismist uriini koostises. Sooltes stimuleerib parathormoon toiduga saadud kaltsiumi imendumist verre. PTH soodustab ka fosfaatioonide vabanemist luukoest ning nende imendumist verre sooltes, kuid stimuleerides samas nende eritumist uriiniga on tal lõppkokkuvõttes vere fosfaatioonide taset alandav efekt. PÕLETIK Põletik - On organismi kohalik kaitse- reaktsioon, mille eesmärgiks on piirata ja likvideerida patogeense faktori toime ja tagada kahjustunud kudede paranemine. Põletiku protsesside kulg sõltub organismi seisundist: A. üldistest faktoritest:
Silikaatioonide SiO3-2 tõestamine. Uuritava lahuse hapestamisel eraldub sültjas ,pooleldi läbipaistev ränihappe H2SiO3 sade.Kolloidlahuse tekke vältimiseks kasuta lahuse hapestamisel tahket NH4Cl. SiO3-2 + 2H+ H2SiO3 Sulfaatioonide SO4-2 tõestamine. Hapesta uuritav lahus võrdse koguse konts. HCl abil.Kui seejuures tekib sade, siis eralda see.Lisa lahusele baariumkloriidi BaCl2 lahust.Sulfaatioonide olemasolul tekib valge baariumsulfaadi sade. SO4-2 + Ba+2 BaSO4 Fosfaatioonide PO4-3 tõestamine. Ammooniummolübdaat (NH4)2MoO4 moodustab HNO3 juuresolekul kollase kristalse ammooniummolübdaatofosfaadi sademe.Lisa mõnele tilgale uuritavale lahusele 1 tilk konts. HNO3 ja 3-4 tilka (NH4)2MoO4, sega.Sade tekib mõne minuti jooksul.Redutseerijad põhjustavad sinise või rohelise värvuse teket.Sel juhul tuleb uuritav lahus eelnevalt konts. HNO3-ga kuivaks aurutada. PO4-3 + 3H+ + 12(NH4)2MoO4 + 21HNO3 (NH4)3H4[P(Mo2O7)6] + 21NH4NO3 + 10H2O
pH=10,2 juures?
Kui ph=2,15, siis on lahuses võrsel hulgal fosforhapet molekulaarsel kujul ja divesinikfosfaatioone (nende suhe
on üks ja ühe log on null ja sellest tulenevalt ph=pKa), kui ph=7,2, siis on lahuses võrdsel hulgal vesinikioone ja
divesinikioone. Lahusele OH- ioonide lisamisel ph kasvab, divesinikfosfaatioone jääb vähemaks,
vesinikfosfaatioone tekib juurde, tasapisi hakkab tekkima ka fosfaatioone. Kui ph=pK3, siis tähendab see seda,
et lahuses on vesinikfosfaatioonide ja fosfaatioonide kontsentratsioonid võrdsed. 7,15<10,2<12.15 ehk pK2
<10,2
norm.talitl. oluline lapseeas (kehaline, vaimne areng). Üleproduktsiooniga kaasneb südame löögisageduse,vererõhu, keha-temp. tõus; vaeguse puhul efekt vastupidine. Kõrvalkilpnääre ja parathormoon. Väikesed ümarad kehakesed,mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel (4). Siin produts. parathormooni (peptiid).1) mõjutab talitlusi: luude- stimul Ca ja fosfaat-ioonide vabanemist luukoest; neerude- soodustab Ca tagasiimendumist verre(väheneb Ca kogus uriinis),fosfaatioonide väljutamist uriiniga ja soolte- stim.toiduga saadud Ca ja fosfaatioonide imendumist verre 2) on suunatud Ca+2 konsentr. suurendamisele veres. Hüpotalamo-hüpofüsaar-türeoidsüsteem- peaül. on tagada norm.talitl. vajaliku türeoidH-de tase veres puhke ja ka stressisituatsioonides. Kaltsioniini ja parathormooni sekretsiooni regulatsioon. Kõige olulisemalt stimuleerib parathormooni sekretsiooni vereplasma kaltsiumisisalduse langus. Kaltsioniin on parathormooni antagonist. SUGUNÄÄRMED
Kui ph=2,15, siis on lahuses võrsel hulgal fosforhapet
molekulaarsel kujul ja divesinikfosfaatioone (nende suhe on üks ja ühe log on null ja sellest tulenevalt
ph=pKa), kui ph=7,2, siis on lahuses võrdsel hulgal vesinikioone ja divesinikioone. Lahusele OH ioonide
lisamisel ph kasvab, divesinikfosfaatioone jääb vähemaks, vesinikfosfaatioone tekib juurde, tasapisi
hakkab tekkima ka fosfaatioone. Kui ph=pK3, siis tähendab see seda, et lahuses on vesinikfosfaatioonide
ja fosfaatioonide kontsentratsioonid võrdsed. 7,15<10,2<12.15 ehk pK2 <10,2
stimul toime Ca+2 ioonide konsentr. suurenemine ve-replasmas parafollikulaarsete rakkude talitlus alaneb vananedes, naistel enam(väheneb K konsentr.veres)-osteoporoos. Kõrvalkilpnääre ja parathormoon. Väikesed ümarad kehakesed,mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel (4). Siin produts. parathormooni (peptiid).1) mõ-jutab talitlusi: luude- stimul Ca ja fosfaat-ioonide vabanemist luukoest; neerude- soodustab Ca tagasiimendumist verre(väheneb Ca kogus uriinis),fosfaatioonide väljutamist uriiniga ja soolte- stim.toiduga saadud Ca ja fosfaatioonide imendumist verre2) on suunatud Ca+2 konsentr. suurendamisele veres.(3) fosfaat- ioonide taset alandav efekt) Kõrvakkilpn. talitl. reg. peaeesmärk paratH sekr. intensiivistamiseks on Ca+2 konsentratsiooni langus veres, Ca kõrge tase plasmas aga pärsib parath eritumist siit. Hüpofüsaar türeoidsüsteemi: trijoodtüroniini ja türoksiini sekretsiooni regulatsioon. Sekretoorne aktiivsus hüpofüüsi kontrolli all
l c3s -a
ph=2,15, siis on lahuses võrsel hulgal fosforhapet molekulaarsel kujul ja divesinikfosfaatioone (nende suhe on üks ja ühe
log on null ja sellest tulenevalt ph=pKa), kui ph=7,2, siis on lahuses võrdsel hulgal vesinikioone ja divesinikioone.
Lahusele OH ioonide lisamisel ph kasvab, divesinikfosfaatioone jääb vähemaks, vesinikfosfaatioone tekib juurde,
tasapisi hakkab tekkima ka fosfaatioone. Kui ph=pK3, siis tähendab see seda, et lahuses on vesinikfosfaatioonide ja
fosfaatioonide kontsentratsioonid võrdsed. 7,15<10,2<12.15 ehk pK2 <10,2