NORMID Deklareeritud, kirja pandud Normi väljendus Deklareerimata, kirja panemata Piiritletud, täpselt Sunnid Piiritlemata, täpselt formuleeritud formuleerimata Selgelt formuleeritud, teatud Normi täitmise kontrollija Selgelt formuleerimata, rühm või mehhanism ühiskond ise Määratletud contingent ja Normi kehtivuse valdkond Selgelt määratlemata kelle situatsioonid kohta ja millises situatsioonis
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Sotsiaalsel normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Formaalsed normid on seadusandja poolt täpselt formuleeritud, kirja pandud, piiritletud sunniga, kontrollib teatud grupp või mehhanism, kehtib määratletud kontingendile ja kindlates situatsioonides. Mitteformaalsete normide allikas on ühiskond ise, ta on kirja panemata, piiritlemata, kontrollija on selgelt formuleerimata („ühiskond ise”), kehtivus on määratlemata. Sotsiaalset käitumisnormi tuleb vaadelda ühiskonna struktuuri osana, mis eksisteerib makrotasandil reguleerides käitumist mikrotasandil (juhul kui käitumise õigus on nii tal enesel kui teistel ühiskonnaliikmetel). Objektiivses mõttes avaldub käitumisnorm inimeste konkreetsetes tegudes, mille vorm ja sisu vastavad ühiskondlikele huvidele ja nõudmistele tegelik käitumine
Ma arvestan Kurt Lewini avastusega täitmata ülesannete motiveerivast jõust, et sundida teisi vaidluste lõpetamisele kunagi tulevikus. Eriti puudutab see nooremaid kolleege, kelle juurdepääs sellele paratamatusele piiratud ressursile on praegu isegi suurem kui minu enda oma. Siiski on tegemist ka teistsuguse kvalifikatsiooniga. Kuigi minu poolt pakutavad mudelid pole veel muidugi proovitud pole nad päriselt uued eelnevalt formuleerimata konstruktsioonide mõttes. Pigem esindavad nad igas planeeritud uurimiskavas mõisteliste elementide integratsiooni, mida on järjestikku rakendatud ökoloogiliste süsteemide teoorias alates selle esialgsest formuleerimisest 70ndatel aastatel. Seepärast on enne konkreetsete mudelinäidiste esitamist üksikute uurimisvaldkondade uurimiseks vaja lugeja jaoks kokku võtta põhielemendid sellest, mida ma nimetan bioökoloogiliseks paradigmaks
formaalsed normid: õigusnormid (keskne riik) normi allikas - täpselt formuleeritud ,,seadusandja tahe" normi väljendus deklareeritud, kirja pandud sunnid piiritletud, täpselt formuleeritud normi täitmise kontrollija selgelt formuleeritud, teatud grupp või mehhanism normi kehtivuse valdkond määratletud kontingent ja situatsioonid mitteformaalsed normid õigusvälised normid (riigi välised) normi allikas täpselt formuleerimata ,,ühiskond ise" normi väljendus deklareerimata, kirja panemata sunnid piiritlemata, täpselt formuleerimata normi täitmise kontrollija selgelt formuleerimata, ,,ühiskond ise" normi kehtivuse valdkond selgelt määratlemata, kelle kohta ja millises situatsioonis kehtib Laias laastus võib sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi: 1) õigusnormid ja 2) õigusvälised normid (nt tava-, moraali-, korporatsiooni-, religiooni-, jne normid)
Seetõttu saab kõnes väljendada mitmesuguseid suhteid ja seoseid (eesmärk, põhjus, kuuluvus jm.) ning teha järeldusi. Konkreetses kõneaktis on mõtlemisel kõneleja seisukohalt täita kaks ülesannet: ütluse aluseks oleva mõtte (kavatsuse) genereerimine, kõneloome protsessis aga võimalikult sobivate, s.t. mõttele vastavate keelevahendite leidmine. Mõtlemine osaleb samuti kõne mõistmisel: võimaldab mõtteid seostada, mõttelünki tuletada, järeldada. Tekstis formuleerimata peamõtte (allteksti) mõistmine on samuti järeldamine. Täielik mõistmine tähendab arusaamist mitte ainult teksti sisust, vaid ka kõneleja (autori) kavatsusest ja motiividest. Selliste järelduste tegemiseks on aga vaja arutlemist. Kõne osalus mõtlemises lapse arenedes järjest suureneb. Küsimuse olemust tervikuna kajastab hästi L. Võgotski seisukoht, et kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine. Esialgu toimub see ainult
analüüsida juhitava protsessi vahetu täiustamise eesmärgisüsteemi komponentide sõltuvust alternatiivi teostamise kõigist tulemustest; välja tuua alternatiivide kasulikkuse kompleksne võrdlev hinnang. 144. Selgitage alternatiivide kasulikkuse subjektiivse mõõtmise meetodite olemust. - Eelistuste väljatoomist ilma hindamiskriteeriume formuleerimata nimetatakse subjektiivseks mõõtmiseks. Tuuakse välja alternatiivide kasulikkuse subjektiivse mõõtmise meetodid: järjestamine – alternatiivide kogumi korrastamise protseduur, mille tulemuseks on alternatiivide järjestus neid järjestva subjekti eelistuste alusel, eelistuse arvuliseks väljendajaks on selle meetodi kasutamisel alternatiivi järjekorranumber saadud järjestuses;
3) rehabilitatsioon hälvikud valmistatakse ette normaalsesse ellu tagasi tulema. Rakendatakse ka hälvikute suhtes, kes ei ole kuritegu toime pannud. Et aidata neil elus kohta leida ja taas ühiskonda adapteeruda, on vaja nende suhtes kohaldada psühhoteraapiat. 4. Sotsiaalse kontrolli vormid ja neid eristavad tunnused. a) formaalne ja mitteformaalne kontroll mitteformaalne kontroll normide allikaks on ühiskond ise, normid on täpselt formuleerimata. Tavaliselt kasutatakse seda kontrolli väiksemates sotsiaalsetes gruppides (perekond, sõbrad). Sanktsioonid on mitteformaalsed (nt laps jäetakse koduaresti). Mitteformaalse kontrolli 4 põhilist tüüpi on: - sotsiaalsed autasud (naeratus, ametikõrgendus) - karistus (mitteformaalne) (kriitilised märkused, füüsiline jõud) - veenmine - normide ümberhindamine (käitumine, mida loeti hälbivaks, saab normaalse hinnangu).
(Rosentau 2004, lk 293). Õiguse nagu paljude teiste tehisvahendite puhul on oluline, kuidas see vahendina toimib. Õiguse toimimise viisist ehk funktsioneerimise moodusest (tööpõhimõttest) sõltub vahendi (üldine ja suhteline) efektiivsus või kasutegur ning vahendi kestvus ja tootlikkus; samuti 172 ebameeldivate või kahjulike kaas- ja kõrvalefektide hulk. (Rosentau 2004, lk 293) Normid eksisteerivad ka operatsionaalsel, formuleerimata kujul. 173 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum
annaabi.ee 
