selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia). Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks1 Kui vaadelda Rooma tsiviilprotsessi üldiselt, leiame, et iseloomulik oli kahe staadiumi olemasolu: in jure ja in iudicio. Üsnagi tõenäoline on see, et alguses moodustas see kahe staadiumiga protsess küll vaid ühe, kuid hiljem arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli vajalik eriti formulaarprotsessi puhul, kuid võib ka väita, et tekkis juba legisaktsioonilise protsessi puhul2 1 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18haridus.htm 2 Hesi Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 2 OLULISEMAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD CORPUS IURIS CIVILIS CIC loomise põhjused ja eesmärgid: · Õiguse ütlustamine · Õigushariduse ühtlustamine
I tahvel käistles esmajärjekorras kohtukohustust. Kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik - vindex, kuid hageja pidi sellise vahetusega ainult siis nõustuma, kui vindex oli temaga seisuselt võrdne. Kohus võis kesta vaid päikeseloojanguni. II tahvlist on eriti vähe säilinud ja see paistab reguleerivat kohtumenetlust. 2. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku
kohtukohustust. Selle üheksas paragraf ütleb, et kui mõlemad pooled on kohal siis võib kohus kesta kuni päikeseloojanguni. Kostja asemele võid kohtusse ilmuda vindex kolmas isik. Seda ainult juhuk kui vindex oli hagejaga võrdsest seisusest. Teisest tahvlist on säilinud vähe, kuid see reguleerib kohtumenetlust. Säilinud on vaid kolm punkti. II. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. 4 Kolmas tahvel reguleerib otsuste täideviimist. Tahvel koosneb kuuest paragrafist. Kuna
sellise lepingu alusel ka nõuet esitada. Nii läks ta magistraadi juurde ja kui too leidis, et kodanikul on õigus, andis ta välja edikti juhtnööridega kohtunikule, mida too tegema peab peale faktiliste asjaolude tuvastamist (hagide juures täpsemalt). Seejuures täiendas preetor õigust märgatavalt ning ainult seetõttu oli võimalik ius civile säilimine õigussüsteemina. Magistraatide poolt loodud õigusinstituutidest on kõige tähtsamad formulaarprotsessi loomine ning bona fidese – hea usu printsiibi kasutamine kohtumõistmises. - ius publicum - ius privatum Roomlased eristasid alates vabariigi ajast ka avalikku ja eraõigust. Väga tuntud on Rooma jurist Ulpianuse definitsioon Digestidest, milles on öeldud: D. 1.1.1.2.Ulpianus libro I Institutionum: Huius studii duae sunt positiones, publicum et privatum. Publicum ius est quod ad statum rei Romanae spectat, privatum quod ad singulorum utilitatem pertinet.
juhul kui see pole kaitstud pidulike vormidega) I o Ius civile o Range, formaalne õigus(nt mancipatio, legis actiones(seaduses kirja pandud protsess???)) o Tavaõigus, seadused jm Versus o Ius honorarium · Vormivabad tehingud(nt emptio- venditio) · Bona fides argumendina · Preetori ediktid · Formulaarprotsessi loomine(andis pooltele formula, kus pani kirja probleemi olemuse(õigusliku vaidluse)) II o ius publicum · riigiõigus(kuuluvad pandektilise süsteemi 4 osa??????????) · karistusõigus · finantsõigus · sakraalõigus(religioooni puudutav õigus) versus o ius privatum o eraõigus, st tsiviilõigus(kisamas mõttes) tinglikult võib tänapäeval paigutada
Ius gentium: Kehtib kõigi Rooma riig elanike / inimeste suhtes Reguleeris peregriinide ja dediticii suhteid Preetori ediktid Vormivabad tehingud 2) Ius civile vs Ius honorarium Ius civile: Range, formaalne õigus (nt mancipatio, legis actiones) Tavaõigus, seadused jm Ius honorarium: Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio) Bona fides argumendina Preetori ediktid Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus Sakraaõigus Ius privatum: Eraõigus, st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus Kaubandusõigus Rooma isikuõigus Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) Personae (isikud): Liberi (vabad) Ingeni (vabalt sündinud)
leges ja nende kommentaarid, suhteid plebistsiidid jm Preetori ediktid Formaalsed, pidulikud tehingud Vormivabad tehingud 2. Ius civile vs ius honorarium Range, formaalne õigus (nt Bona fides argumendina mancipatio, legis actiones) Preetori ediktid Tavaõigus, seadused jm Formulaarprotsessi loomine Vormivabad tehingud (nt emptio- venditio) 3. Ius publicum vs ius privatum Riigiõigus (Kauabandusõigus) Karistusõigus Finantsõigus Eraõigus Sakraalõigus Isikul on: 1. Õigusvõime - omada õigusi ja kohustusi 2. Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi
tulemusena tuli välja ,,Tsiviilõiguse kogu". Koosnes 3-st osast. 1 Tsiviilõiguse õpik 2Justinianuse seaduste kogu 3 Juriidiliste tekstide kogu-kõige tähtsam osa, siia oli koondatud 39 juristi teosed klassikalisest ajast. Neid oli kokku 50 raamatut. Oli kahes keeles kirjutatud Ladina ja Kreeka. Justinianuse seaduste kogu koosnes 12 raamatust. Justinianuse kodifikatsioon püsis kogu Bütsantsi õiguse alusena. 4. Hagide mõiste, liigid Formulaarprotsessi levimisega hakkasid välja kujunema kindlad formulate tüübid s.t töötati välja kindlasisulised formulad teatud liiki küsimuste jaoks. Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid. Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised