Näiteks: sõidetakse linnast välja metsa; kõnnitakse hanereas mööda metsa; mingil hetkel kunstnik peatab kõndimise; võetakse kohver ja asetatakse samblale; tehakse kohver lahti, selles on magnetofon; lint pannakse mängima ja keset linnulaulu hakkab kõlama suurmagistraali liiklusmüra; lint jäetakse mängima ja kohver jäetakse metsa; lahkutakse. New Yorgi kontseptualistid - Joseph Kosuth tegeleb keelega ja tähendustega keelefilosoofia mõju Vastandub formalismile. Fokuseerib ideedele, mitte niivõrd kunsti kui sellise tootmisele. Bruce Nauman. On teinud skulptuure, fotosid, neoontöid, videoid, joonistusi, graafikat, performance'eid. Huvi keele vastu. Mänglisus, huumor. 1990ndatel on ta figureerinud majandusajakirjade poolt koostatud kunstnike top-nimekirjades kunstnikuna nr 1. 6. ,,Sinine revolutsioon" ja ,,roheline revolutsioon". Keha- ja maakunst. Yves Klein tuli 1960ndate alguses Düsseldorfi, Beuysi ja Kleini näitus (mida hiljem eitas)
huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C
Märgitüübid: indeks(märk, tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus- tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja), ikoon (sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi (nt. diagramm, foto, joonis).ja sümbol (märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel, nt. numbrid, liiklusmärgid. 20. Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile. Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel. NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Vastastikune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse; iga
Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena; põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel; tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C
*kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev? *kas ja mille poolest erinevad erinevate naiskirjanike teosed üksteisest? *milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalsuse sotsiaal-kultuurilises tähenduses? *milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika, kas ja kuidas on need sooliselt markeeritud? Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uusthistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri ,,tegelikke" nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C
rass, klassikuuluvus, jne) Kas naiste keelekasutus erineb meeste omast? Kas naised loevad teisiti kui mehed? Kas naised eelistavad lugeda ja kirjutada meestest erinevais zanrites kirjandusteoseid? Kas teatud sorti lugemine ja kirjutamine saab kaasa aidata naiste olukorra parandamisele ühiskonnas? Kas ja kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses? 5. Uushistoritsism. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja
rass, klassikuuluvus, jne) Kas naiste keelekasutus erineb meeste omast? Kas naised loevad teisiti kui mehed? Kas naised eelistavad lugeda ja kirjutada meestest erinevais žanrites kirjandusteoseid? Kas teatud sorti lugemine ja kirjutamine saab kaasa aidata naiste olukorra parandamisele ühiskonnas? Kas ja kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses? 5. Uushistoritsism. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri ‘tegelikult eksteerivaid’ nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja
järeldustehet sisaldav väide (nn. Peirce'i reegel) ei ole intuitsionistlikult tõestatav: ((A B) A) A. Intuitsionismi filosoofiline tuum on abstraktsete platooniliste tõdede mitteaktsepteerimine: intuitsionisti jaoks on tõde ainult see, mille jaoks on konstrueeritud tõestus. Sellest ka koolkonna nimi - intuitsionism tähistab intuitiivselt selget ja arusaadavat matemaatikat, vastandina näiteks Hilberti formalismile. Harilikud loogikatehted saavad klassikalisest loogikast hoopis erineva tähenduse. Näiteks on väide A ÚB klassikaliselt õige siis, kui A või B või mõlemad on õiged, ning väide A B on õige siis, kui kas A on vale või B on õige (või mõlemad korraga). Intuitsionistlikult on A ÚB tõestatav (intuitsionistid reeglina ei räägi abstraktsest ``õigsusest'') siis, kui kas A või B (või mõlemad) on tõestatav, ning me teame, milline neist on tõestatav
annaabi.ee 
