6. Järgnevalt vali L=Delete 7. Tuleb valik teha uus partition, C=Create Partition 8. Windows Setup küsib uue partitioni suurust. Soovitav oleks panna maksimum ja valida ENTER=Create 3 9. Järgnevaks valikuks on ENTER=Install 10. Valida on kahe failisüsteemi vahel. Soovitaks NTFS ja valikuks oleks siis ENTER=Continue 11. Järgnevate minutite jooksul toimub kõvaketta/partitioni formaatimine(format c: ). 4 12. Edasi toimub Windows Setup failide kopeerimine cd- lt Windows XP installeerimiseks, mis võtab aega mõned minutid. 13. 15 sekundi pärast teeb arvuti restardi, mis tähendab format c: lõppu. Et seda kiirendada võib valida ENTER=Restart 14. Format c: on läbi, nüüd algab Windows XP install. 15. Vali oma regiooni ja keele sätted. 16. Vali Next. 17
Diagrammid Excelis Uue diagrammi tegemiseks tuleb valida käsk Insert/Chart. Enne seda aga oleks soovitatav see tabeli osa ära märgistada, mille kohta Te soovite diagrammi teha, sest nii on diagrammi tegemine veidi lihtsam. Menüüd Excelis · File - failidega seotud käsud · Edit - andmete parandamise-muutmisega seotud · käsud · View - ekraanipildi kujundamisega seotud käsud · Insert - mingi objekti lisamine tabelisse · Format - tabeli ja tabeli osade kujundamine · (formaatimine) · Tools - abivahendid · Data - andmete organiseerimisega seotud käsud · Window - dokumendiaknaga seotud käsud · Help - abiinfo Excel-i kohta File menüüs järgmised käsud · New - avab uue tabeli · Open - avab olemasoleva tabeli · Close - sulgeb parajasti aktiivse tabeli · Save - salvestab parajasti aktiivse tabeli · Save As - salvestab parajasti aktiivse tabeli uude faili (tabeli vana versioon jääb muutmata kujul alles)
1958 a. NSVL Penza arvutitehases loodud URAL Kasutati lahendamaks rahvamajanduslikke ülesandeid (nt külvipindade optimiseeriseks) Kiirus 100 operatsiooni sekundis (44,5KB sisemälu) JUKU Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt. 19871992 Loomiskoht Baltijets Factory Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080 analoogi KPp580 protsessorit. TARTU Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti Stabiilsem, kui JUKU Probleem: Floppy formaatimine pidi toimuma teises arvutis JUKU ja TARTU kasutasid CP/M operatsiooni süsteemi. NVSL arvutid Esimene projekt 1943 Kiievis. Kiievi Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika Instituudis elektronarvuti konstrueerimine Esimene katsetus valmis 1951. Esimene NSVL arvuti, Sergei Lebedev juhtimisel NVSL arvutid NSVL Liidu Teaduste Akadeemia Energeetika Instituudis oli samalaadne töö I.Bruk juhendamisel. M1 1952 M2. Hiljem seeriatootmises nimega
250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. Jaz - Andmevarunduseks mõeldud firma Iomega "kõvaflopi" (1 GB või 2 GB kassettketas) ja vastav ajam. Andmevahetuskiirus 8 MB/s. 42. Kui suur on flopi mahutavus? 1,44 MB 43. Kui suur on CD'i järgi: kõvaketas, CD, DVD, diskett, zip-ketas (alusta kõige väiksemast)! CD, DVD, zip-ketas, diskett, kõvaketas. 44. Mida tähendab ketta formaatimine? Ketta formaatimine on harilikult ketast, lugemiseks ja salvestamiseks ette valmistama. Ketta formaatimisel kustutab operatsioonisüsteem kogu kettal oleva informatsiooni, testib ketast ja kui leiab vigaseid sektoreid, siis märgistab need ära ning loob sisemise aadressitabeli, mida hiljem kasutatakse informatsiooni salvestamisel ja otsimisel. Üldjuhul on iga uut ketast vaja enne kasutuselevõttu. 45. Miks võib arvuti muutuda aeglaseks, kui samaaegselt töötada paljude
Jne. 4. Trükimasinate erinevad kofiguratsioonid. Konfifutatsioonideks loetakse seda kas masinal on 1 või kuni 12 sektsiooni, kas tal on ümberpööramis seade, kas ta on rotatsioon masin, milline on ta värvisüsteemide asetus, mitut värvi ta trükkida suudab, mis materjalidele ta seda teeb, kui kiiresti jne. 5. Trükiprotsess ja skeem ( etapid ) Trükiettevalmistus; plaatide valmistamine; paberi formaatimine; masina ettevalmistus; trükkimine kvaliteedi kontroll; lõikamine järeltöötluseks; järeltöötlus; pakkimine. 6. Trükikontakt ja üldpõhimõtted ( trükisurve ) Selleks, et trükkimine üldse aset saaks leida peab olema trükisurve, mille mõjul värviline kujutis üldse materjalile kantakse. Üldpõhimõtete järgi on trükimasinas materjal, trükkivad elemendid, värv ja niisutus. 7. Proovitrükk ja selle tähtsus
tegevuse juures saab kasutada veel Paste Options nuppu ning määrata, mil viisil soovite asetatud teksti näha. Lühim ja kiireim viis kopeerimiseks oleks Ctrl+C, teisaldamise jaoks lõikamiseks Ctrl+X ja uude kohta kleepimiseks Ctrl+V. Sellised toimingud on rakendatavad mistahes objektile, mitte ainult tekstile! 7 2. TEKSTI ILMESTAMINE Teksti vormindamine (formaatimine) on toiming, mis annab tekstile sobiva väljanägemise ja paigutuse nii teksti ridade kui ka lehe suhtes. Käesolevas osas käsitletakse teksti formaatimise seda osa, mis on seotud teksti väljanägemisega (ilmestamisega). Formaatimist, mis on seotud teksti paigutusega, vaadatakse järgmises osas. 1. Fondi ja laadi määramine tekstis Teksti ilmestamine pakub võimaluse muuta dokument atraktiivsemaks, tuues välja olulise, hõlbustades võõrsõnade leidmist jne
fenotüübi tunnuste ettevalmistamisel GWAS'iks? Eemaldada isikud, kellel puudulik fenotüüp Muuta fenotüübid numbriliseks Fenotüübi formaat korrektseks (komad punktidega asendada, puuduvad väärtused NA-ks) Fenotüübi väärtuste transformatsioonid Suure erandite eemaldamine Lisada oluline info fenotüübi faili (PCA väärtused, sugu, vanus jne) Kohandamine (R, GWAS tarkvara) Fenotüübi faili formaatimine GWAS programmile vastavaks 15. Mida annab meile GWAS meta-analüüs? GWAS meta-analüüsides on kombineeritud mitmete väiksemate GWAS-ide statistilised tulemused, saades tulemuseks analüüsi, millel on suurem statistiline võimsus. 16. Miks oli oluline inimgeneetika loengus rääkida metaboloomikast? Metaboloomika uurib teatud väikese molekulmassiga orgaaniliste molekulide kogumeid (nt metaboliidid, antibiootikumid jne).
nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 9)Andmete taastamine andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 10)Sõnumite formaatimine selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 12)Võrgu juhtimine on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3
siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 9)Andmete taastamine andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 10)Sõnumite formaatimine selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 12)Võrgu juhtimine on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3
8)Adresseerimine Peame tegema kindlaks, milline on see arvuti, millega suhelda tahame ja sellest tingituna igal arvutil peab olema oma aadress. 9)Marsruutimine Andmed on vaja saata läbi erinevate võrkude õigesse kohta. Kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 10)Andmete taastamine Andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 11)Sõnumite formaatimine Selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru, on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 12)Turvalisus See on väga vajalik, sest saatja soovib üldiselt, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 13)Võrgu juhtimine See on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei toimi iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3
annaabi.ee 
