arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse. Teaduspõhine majandus: millel põhineb, millest sõltub (lk26), mis on majanduskasvu allikaks? Põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadusuuringutest sündivad häid ideid ära tunda. Hästi korraldatud ja finantseeritud haridussektor ning ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö. Majanduskasvu allikaks on innovatsioon (uute ideede edukas ellurakendamine). Inimkapital, elukestev õpe (formaalharidus, mitteformaalharidus)- lk 27 Inimkapital- inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Elukestev õpe- kõikvõimalik õppetegevus, sõltumata east või eelnevast haridustasemest. FORMAALHARIDUS MITTEFORMAALHARIDUS Õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, Täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, ülikoolis ehk tasemeõpe
Tarkus tarviline vara Mis on tarkus? Tarkust võib mõista mitmeti. Näiteks kaasasündinud tarkus ehk instinktid ja elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Peale formaalhariduse on olemas ka veel mitteformaalne haridus ning informaalne haridus. Mitteformaalne haridus on sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine on vabatahtlik. Selle käigus pakutakse rohkesti sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust. Informaalne õppimine toimub aga täiesti koolivälises keskkonnas: huviklubides,
Rahapliitikat saab mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Teaduspõhine majandus põhineb haritud inimressursil ja teadusuuringudes. Majanduse arenguetappid: Ressursipõhine tootmissisendite arvukus Investeeringupõhine investeeringu uutesse tehnoloogiatesse Teaduspõhine inimkapital ja haridus Inimkapital inimese oskuste, teadmisite ja kogemuste rakkendamine teha tööd ja teenida tulu. Haridus: Formaalharidus õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, ülikoolis Mitteformaalharidus täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted Sotsiaalkapital vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime Innovatsioon uute ideede edukas ellurakendamine. (teadmised, loovus, motivatsioon) Intellektuaalsuse omand: Autoriõigus Autoriõigusega kaasnevad õigused Tööstusomand Intellektuaalse omandi kaitse:
üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes - töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena - töötab pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või - ajutiselt ei tööta.
vajadustele. Inimeste õpimotivatsiooni toetatakse igati. Kõigil õppe- tasemetel pööratakse tähelepanu eriti andekatele, mahajääjatele, puuetega ja riskiperedest pärit õppuritele ning võimaldatakse neile sobivaid õppevorme ja õpet individuaalõppekavade järgi. On muutunud õpetaja töö. Teadmiste edastamise kõrval on muutunud oluliseks juhendaja, mentori ja vahendaja roll. Muutuv keskkond ning uued ülesanded tähendavad õpetaja jaoks üha enam ka ise õppuriks olemist. Formaalharidus- süsteemis on õpetaja üks peamisi ülesandeid ennast usaldava, väärika, õpioskustega inimese ettevalmistamine. Traditsioonilises õpieas õpilaste õpetamise kõrval suudavad õpetajad olla juhendajaks ka täiskasvanud õppuritele. Õppeasutused kasutavad suheldes kogukonnaga avatud suhtlemisstiili. Õppe korraldamisel arvestatakse õppurite vajadustega, koolielu korralduses osalevad aktiivselt õppurid ise, lapsevanemad ja piirkonna huvirühmad. Õppeasutused näevad oma
õigused ja oskused Koolid loovad sotsiaalseid kategooriaid Hariduse seisul on väiksem roll kui koolil diplomi lifitimeerijana Kriitika institutsionaalsele teooriale: Tegeldakse üldiste kategooriatega, indiviidi käitumine ja otsused jäävad vaatluse alt välja Kredentsialism ehk tunnistuse teooria (credentialist theory) Vajadus usaldada võõrast (sama roll mis juhiloal või krediitkaardil) Formaalharidus ei vii sotsiaalmajanduslikule edule mitte sp, et kõrgemalt haritutel on paremad oskused ja teadmised, vaid sp et kõrgemalt haritud suudavad kontrollida pääsu eliidi positsioonile Tööandjad on irratsionaalsed ei vali kõige produktiivsemaid töötajaid; lähtuvad töötajate valikul ühiskonnas levinud arusaamadest, millist haridustaset vastava töö tegemiseks on tarvis Seos hariduse ja produktiivsuse vahel väikesem kui hariduse ja tasu vahel
kontekstis. Koos rääkida tähendab koos mõelda. Tekst, kui kommunikatsioonivorm eraldab sõnumi selle väljendajast (Olson, 1994). Tekst peab juhtima lugeja tõlgendust ja tähelepanu viisil, et lugeja püsiks teksti poolt eeldavates tähenduslikes raamides (Iser, 1976). Teksti tähenduse omamine nõuab spetsiifilist kognitiivset sotsialiseerumist, mida pakuvad meie ühiskonnas kool ja formaalharidus. Õpilase oskus käsitada suhteid kirjakeeleliste kujutluste ja välise reaalsuse vahel on otsustava tähtsusega koolis edasijõudmiseks- kas õpilane suudab otsustada, kuidas on kirjalik sõnum seotud välise, mitteligioleva tegelikkusega. Igasugune keelekasutus tähendab, et meid sunnitakse teatud mõttes valima ja üldistama. Tekstid loovad uusi tegelikkuse versioone ning pakuvad inimestele toimimiseks uusi võimalusi
keskmist tarbimist. Inflatsiooni mõju tarbijale: Tarbekaubad vaestele Luksuskaubad rikastele Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused: 1. Nõudlusinflatsioon 2. Kuluinflatsioon 3. Palgainflatsioon 4. Hinnainflatsioon 5. Maksuinflatsioon Teadmusühiskond Ühiskond, mis toetub teadmistele Innovatsioon uuendus elukestev õpe Terve elu kestev õpe, koolitused, inimene ise harib end Formaalharidus paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne. Mitteformaalne haridus elukestev õpe, koolitused, kursused E-majandus pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus Haritus Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab loetut seostada, mitte vaid faktipõhiseid asju teada. Loomemajandus majandus mida teevad loomeinimesed Kaugtöö Tehakse tööd kodust lahkumata
Hariduspoliitika alusprintsiip: Haridus on public affair: *OECD keskmine 5,3% SKPst (2011), *Eestis 5,2% *Avaliku sektori osakaal hariduse rahastamises keskmine 75% *Erasektori rahastus (väike ISCED 1-2 tasemel (OECD keskmine 9%), tugevalt kõikuv ISCED 3 tasemel (78% Koreas, 3% Norras; Eestis 21%)) HP Põhidilemmad: Hariduse funktsioon: kas majanduslik või sotsiaalne? Human capital approach private good. Capabilites approach public good. Education versus training (ET): Formaalharidus, täiendõpe, elukestev õpe, seamless education. EKÕ varem kui erahüve, individuaalne või tööandja korraldada. Seotud ühiskonna konkurentsivõime ja kestlikkusega (knowledge economy; upskilling the population). HP põhiteemad ja võrdluse peamised kriteeriumid: ULATUS?: Õppes osalejate osakaalus erinevate õpetasemete lõikes. KUIDAS VALITSEDA?: Era- ja avalike toimijate vahekord- juhtimine, korraldus. Era- ja avalike investeeringute vahekord. Detsentraliseerituse aste
annaabi.ee 
