Esimene mikroskoop konstrueeriti 1596. aastal Middelburgis Hollandis. Mikroskoop Mikroskoop on optikariist, mille abil saadakse suurendusi 20x...2000x. Mikroskoop koosneb kahest läätsest. Esemepoolset kutsutakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks. Ese asetatakse objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale. Sel juhul saame esemest suurendatud tõelise kujutise, mida vaatleme omakorda okulaari (luubiga) ja saame sellest veelkord suurendatud, kuid näiva kujutise. Mikroskoop Mikroskoobi abil saadakse suurendusi 20x...2000x. Optilises
Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga Peegelteleskoop e reflektor Objektiivi asemel nõguspeegel obj.teleskoobi ees, peegel toru põhjas Kujutis tekib teleskoobitoru sisse (suurtel teleskoopidel tõstuk toru sisse) Väiksematel juhib peegel seespoolt kujutise toru küljelt välja okulaar Suuremad kui läätstel, peegli pind alumiiniumkiht Suurendus- ja lahutusvõime Suurendus sõlt.okulaari fookuskaugusest Lahutusvõime määrat. Objektiivi või peapeeglu läbimõõduga 11) Raadiokiirguse allikad (Kui nähtav valgus saabub tähtedelt, siis raadiokiirgus saabub hõredast tähtedevahelisest keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad, kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn see ,,näeb" vaid raadiokiirguse
annab esemest näiva kujutise ja seepärast ei ole kujutise kaugust k võimali vahetult mõõta. Otsitava kauguse k saab siiski määrata, kui hajutava läätse kõrval kasutada mõnda õhukest koondavat läätse. Kui asetada esmalt eseme A ette ainult õhuke koondav lääts (joon. 4), siis tekib kaugusel k 1 terav kujutis B. Paigutades nüüd kujutise B ja koondava läätse vahele uuritava hajutava läätse nii, et kujutise B kaugus hajutavast läätsest oleks väiksem tema fookuskaugusest f 2, saame kujutise B asemel kujutise C. Selliselt paigutatud läätsede korral on kujutis C tõeline ning tema kaugus hajutavast läätsest k2 vahetult mõõdetav. Arvestades, et kiirte käik läätsedes on pööratav, võime väita, et kui ese asetseks kujutise C asukohas, siis tema kujutis tekiks eseme A asukohas. Hajutav lääts annaks aga esemest C kujutise B. Seega võib lugeda, et hajutava läätse
Kui pimedas pilti teha siis kaamera teeb heleda välgu-plaksatuse et esiplaanil olevaid objekte valgustada. Kaamera määrab automaatselt teravussügavuse pikema säriaja ja laseb ka välku. 10.Mida ütleb meile ava f1,4 pildi teravussügavuse kohta? Väiksema numbriga ava (suurema auguga) annab väiksema sügavusteravuse ja suurema numbriga(väiksem auk) suurema sügavusteravuse.Sügavusteravus sõltub ava suurusele ka objektiivi fookuskaugusest.Teravussügavus sõltub 3 asjaolust.Kõige lihtsam vahend teravussügavuse muutmiseks on ojbketiivi ava.Lisaks sõltub teravussügavus veel fookuskaugusest ning objektiivi ja kaamera vahekaugusest. 11. Mida tuleks teha kui hämaras ruumis pildistamisel ei ole võimalik või ei soovi välku kasutada? Siis tuleks välklamp välja lülitada. 12.Milline on reeglina korrektne säritus (pikk/kiire) ava f22 korral? Miks?
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25.
mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi (kujutiseruumi) keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritseb õhk (eseme- ja kujutiseruumi keskkond on ühesugune), on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt. karakteristikud.
kaaspunktideks. Analoogiliselt defineeritakse kaassirged, kaastasandid jne. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist- ja tagumist fookuskaugust. Keerukate optikasüsteemide fookuskaugus oleneb komponentide fookuskaugustest ja vastastikusest asendist. Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritsev õhk, on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt karakteristikud. Kui kaamera on objektile suunatud, siis väga kaugel asuvalt objektilt lähtuvad valguskiired sisenevad objektiivi paralleelselt optilise teljega. Läbinud läätse, koonduvad nad ühte punkti nagu suurendusklaasi puhulgi. Kaamera tagaseinal moodustub punktikujuline kujutis. Seda nimetatakse fotooptikas fookuseks. Lõpmatusele seatud objektiivi korral on tulipunkti tasandil , see on kaamera tagaseinal, kõik
binoklite objektiivideks, mis annavad vähendatud kujutise, mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi (kujutiseruumi) keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritseb õhk (eseme- ja kujutiseruumi keskkond on ühesugune), on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt. karakteristikud. 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud
Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel koonduva laatse omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda vaadatakse okulaari ja luubiga. Objektiivi ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast valjub paralleelne kiirtekimp. Teleskoop suurendab vaatenurka.
Jaotatakse nõgusateks/kumerateks. Analoogia läätsega: nõgus peegel(koonduva läätse omadused), kumer peegel(hajuva läätse omadused) fookuskaugus f=R/2.Optilised riistad-luup- suurendusklaas, millena võib töötada iga kumerlääts ja mille optiline tugevus jääb vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x.mikroskoop-suurendus 20-2000x. koosneb kahest läätsest (objektiivist ja okulaarist) ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale->seljuhl saame esemest suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp.teleskoop suurendab vaatenurka
omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda vaadatakse okulaari ja luubiga. Objektiivi https://cdn.fbsbx
vähemalt pilt - Also, kõrge ISO teeb pilti udusemaks... 10)Mida tähendab DOF? - DOF on depth-of-field ehk teravussügavus tähendab seda, kui suur on aktsepteeritavalt terav ala pildil EHK kui suur ala lisaks fokuseeritud punktile on veel terav - Sõltub ava suurusest (mida suurem ava seda väiksem teravussüg); objektiivi fookuskaugusest (teledel ja makrodel on väiksem kui lainurgal); teravustamiskaugusest (mida lähemale teravustad, seda väiksem teravusüg) - Sõltub ka kaamera formaadist- plaatkaamera teravussügavus on väiksem, 35mm suurem (sest objektiivide fookuskaugused on juba vastavad) 11)Kuidas toimib sensor? - sensor on digitaalmaailmas nagu film, millele pilt salvestatakse
Esimene, kahest koondavast läätsest koosnenud, läätsteleskoop valmistati tõenäoliselt kas XVI sajandi lõpus või XVII sajandi alguses Hollandis. Kuuldus sellest seadmest jõudis Veneetsias elanud Galileo Galileini, kes 1609. aastal „leiutas“ oma variandi läätsteleskoobist. Läätsteleskoobi esimeses läätses – objektiivis – tekitatakse kaugel asuvast objektist tõeline, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Teine lääts – okulaar – paigutatakse aga objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale, et objektiivis tekkinud kujutis satuks okulaarile lähemale kui on selle fookuskaugus. Selliselt saavutatakse olukord, et okulaaris tekiks esimeses läätses tekkinud eseme tõelisest kujutisest suurendatud ja (vaadeldava objekti kujutisega) samapidine kujutis. 11 Nii näeme läbi läätsteleskoobi vaadates objektist ümberpööratud kujutist. See ei ole aga
annaabi.ee 
