Kõrge stressi tase Madal usk täiskasvanutesse, nende abisse ja iseendasse Halb õppeedukus Sagedane koolide vahetamine Põhjuseta puudumised Madal enesehinnang ja algatusvõime Nõustamisest eemale jäämine Õpilasel kaks erinevat kultuurilist tausta Õigusvastane käitumine, alkoholi- või narkoprobleemid Siinkohal tuleb lisada, et esimesed neli tunnust esines kõigil fookusgruppi kuulunud õpilastel. (Naarits-Linn, et al., 2012, 10.) Õpilased vajavad erinevate probleemide lahendamisel mitmekülgset abi. Peale õpiabi on neid vaja aidata ka konfliktolukordade lahendamisel, samuti tuleb aidata analüüsida tekkinud konflikte ja probleeme, pakkuda lahendusi, neil tuleb aidata õppida paremini suhtlema koolikaaslastega, õpetajatega, vanematega. Omal jõul kõigest sellest välja rabelemine ei
Eksperimentküsitlused (uuritavad ei ole anonüümsed ja eesmärk on teada) 25. Loetle erinevaid ekspertküsitluse liike. Üks respondent - klassikaline intervjuu,komisjon o respondente 1 (klassikaline intervjuu, komisjon) Mitu respondenti -fookusgruppi intervjuu, ajurünnak. 9. Arutle teemal, kas teha intervjuu kavaga või mitte? Soovituslikult teha. 26. Loetle ajurünnaku reeglid. häälestab valdkonnale Ei tohi olla detailne, üldine kava - Kõik on võrdsed (pole kindlat juhti);
eelarvamuste ja uskumuste kohta tuleb fookusgrupi juhtimisel kasuks. Eelvaliku vastu: sama taustaga inimeste valimine võib viia sisult lameda ja mittetulemusliku aruteluni (ühised võiksid olla vaid mõned üksikud omadused, nt sotsiaalne ja majanduslik kuuluvus, amet). Fookusgrupi liikmete valik on enesestmõistetavalt üheks olulisemaks probleemiks. Järgnevalt toome ära rea populaarsemaid tüpoloogiaid, mille alusel võib fookusgruppi komplekteerida (Bulai, 2000): · 3x3 süsteem. Valikul arvestatakse vähemalt 3 muutujaga. Levinumad muutujad oleksid: vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, elukoht. Muutujate põhjal valimi tegemise eesmärk on tagada arutelu järelduste võimalikult suurt terviklikkust ja mitmekülgsust. · Täielikult homogeenne valim. Mõnikord võib olla vajalik, et grupiliikmed sobituksid üksteisega suurel määral, et saada soovitud teemal võimalikult palju teavet.
nägemuse selgitamine • Intervjueeritavale antakse ette valdkond ning tal on vabadus seda ise edasi arendada • Eeldus: uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust, et suhteliselt vabalt teemat arendavalt intervjueeritavalt siiski vajalik info kätte saada • Süvaintervjuude tulemusi on suhteliselt raske analüüsida ja tõlgendada Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste tehnikate abil saadud andmeid Fookusgruppi (grupiintervjuud)kasutatakse, kui – Soovitakse välja selgitada teema üldist tausta – Genereerida uurimishüpoteese – Stimuleerida uusi ideid ja loovkäsitlusi – Uute toodete, teenuste või programmide probleemide ja edutegurite diagnostika – Soovitakse andmeid suhteliselt kitsal teemal, millesse tahetakse süveneda – Tahetakse koguda informatsiooni edasiste uuringute kavandamiseks Olulised, uuringu teemaga otseselt seotud küsimused algusesse Üldised küsimused enne
o Koha valik o Keerate pilgu esimesena ära o Intervjueerija võiks tuua analoogseid näiteid enda elust o Tuuakse juurde 3-s inimene Laiendatud intervjuu Tuleb vähendada intervjueerija staatust Küsitleja ei tunne ise teemat, tahab teemaga kurssi viia, tuuakse 3.inimene Fookusgrupp • Inimeste arv min 3, optimaalne 5-7, max 8 • Aeg max 2h • Moderator • Lisaliige Millal kasutada fookusgruppi? • Faktiteabe kvaliteet • Levinud diskursused/hoiakud • Kommunikatsioon Ajurünnak • Ümarlaud • Pole juhti • Ainult üks teema • Mitteformaalne (söögid, joogid) • Kõik räägivad, lubatud absurdsus • Max 5-6 liiget Komisjon Kasutatakse keerukate protsesside detailide jaoks. (nt lennuk kukub alla – vaja uurida inimfaktorlike põhjuste osakaalu) Küsitlejad ja küsitletav Küsimustik
poole ja avaldab oma arvamuse sosinal. See on signaal, et grupp on liiga suur. Väiksematel gruppidel, vahetevahel nimetatakse mini-fookusgruppideks, omavad teatavaid logistilisi eeliseid. Sellise fookusgrupi võib tööle panna näiteks restoranis, kodus või mujal. Fookusgrupp koosneb inimestest, kes on millegi poolest sarnased ja see fakt on uurija jaoks tähtis. See fakt määrab ka fookusgrupi eesmärgi. Mõnikord öeldakse fookusgrupi alguses, et mis fookusgruppi ühendab. Fookusgruppi kuuluvad inimesed, kes ei ole omavahel tuttavad. Kuid mõningates rajoonides praktiliselt kõik inimesed , mingil määral üksteist tunnevad. Kuid ettevaatlikult tuleb läheneda fookusgruppide tööle, kus on perekonnaliikmed – sugulased, töökaaslased. 18 Turundusuuringud
määratletud teemadel. Fookusgrupi eelised: · Sobilik teemadele, mis eeldab ühise seisukoha kujundamist, ideede väljapakkumist jms · Võib inspireerida osalejatelt enam ideid, selgitusi Individuaalintervjuu eelised: · Rohkem infot igalt vastajalt · Paindlikum, universaalsem teemade osas (nt tundlikud teemad, intervjueeritavate väga erinev kogemus vms) · Sobilikum kinnisema, aga ka dominantsema isiksusetüübi puhul Fookusgruppi valitakse osalejad sõltuvalt eesmärgist määratletud omaduste põhjal. Intervjuu ajal: · Moderaatori roll: o Tutvustada ennast ja teisi intervjuu läbiviijaid; uuringu eesmärke, intervjuu formaati ja vestlusreegleid o Tutvustada või sisse juhatada osalejate enesetutvustus (sõltuvalt kontekstist: nimi/positsioon; pseudonüüm) o Vestluse modereerimine vastavalt intervjuuplaanile
lõplik hinnang. Fookusgruppidega viidi läbi kaht tüüpi intervjuud: esimene eelmiste etappide tulemuste hindamiseks, teine juba tulevikkuvaatav seotud ennetustöö võimalustega. Fookusgruppe moodustati kolm. Esimese kahe grupiga viidi läbi intervjuud uuringu seniste tulemuste hindamiseks ja piiritlemiseks, eesmärgiga leida vastused seni ebaselgetele küsimustele. Saamaks usaldusväärsemaid vastuseid, moodustati kaks eraldi fookusgruppi üks töötajatest, teine kinnipeetavatest. Intervjuud viidi läbi Murru Vanglas 03. veebruaril 2006. Intervjuusid juhtisid Justiitsministeeriumi ametnikud ja märkmeid tegid Sisekaitseakadeemia üliõpilased. Töötajate fookusgrupi intervjuu viidi läbi kaheksa, kinnipeetavate fookusgrupi intervjuu kuue inimesega. Üks intervjuu kestis kolm tundi. Esmalt avaldas iga osaleja oma arvamust esitatud küsimuse suhtes, seejärel püüti rühmadiskussiooni abil kujundada ühine seisukoht.
Salastatus konkurentidele Jah Ei (vahel jah) ● Kvalitatiivne uuring (qualitative research) Kvalitatiivsed uuringud uurivad tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne. Kvalitatiivsete uuringute korral on andmekogumine sügavamas ja paindlikumas vormis (võrreldes kvantitatiivsetega). Meetoditena kasutatakse nt personaalseid intervjuusid või fookusgruppi ehk grupiintervjuud. Põhjalikemates uuringutes kasutatakse mitmeid uuringumeetodeid koos. See tagab parema ülevaate ja laiema põhja edasisteks tegevusteks. Üheks näiteks on siin kommunikatsiooniaudit, mis koosneb nii ankeetküsitlusest, intervjuudest kui maineuuringust. ● Kvantitatiivne uuring (quantitative research) Kvantitatiivsed uuringud uurivad arvulisi näitajaid – müügimahud, turuosad, reklaamile
(Tepp) 9 28.11.2011 Intervjuude kasutamine Intervjuude kasutamine · Fookusgruppi ( grupiintervjuud)kasutatakse, kui · Telefoniintervjuu: põhjendatud eelkõige Soovitakse välja selgitada teema üldist tausta struktureeritud intervjuude läbiviimisel Genereerida uurimishüpoteese · Tüüpiliselt kasutatakse turu-uuringutes, Stimuleerida uusi ideid ja loovkäsitlusi äriuuringutes oluliselt vähem; küll kliendi
annaabi.ee 
