Küsitlusega tahan uurida, kui paljudel õpilastel on foobia, kuidas nad sellega hakkama saavad ja kuidas end ravivad. Küsitluse vastuste põhjal koostan analüüsi, näitlikustamiseks kasutan diagramme. Neljandas peatükis teen intervjuu psühhoterapeudiga, et näha foobia olemust spetsialisti silmade läbi. Tahan küsida seda, kuidas eristada foobiat hirmust, mis on parim viis raviks, kas on võimalik sellest täielikult vabaneda, kes sagedamini foobiaga arsti juures käivad jne. Küsimused edastan meili teel. Lisades esitan illustreerivat pildimaterjali. 3 1. Foobia 1.1. Foobia olemus ja tunnused Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piirata, sest see on kontrollimatu. (Haiguslikud..
On võimalik, et tulevikus kardetakse ka ise herilasi. Kui me saame piisava hulga infot, olgugi see vahel ka väärinfo, siis võime ka ise selle teabe põhjal järeldusi teha ja midagi „omast tarkusest” kartma hakata. Mõned õudusfilmid esitavad igapäevaseid asju, näiteks suuri linnuparvi või hetkelist täieliku vaikust kartmisväärsetena ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga
herilaste eest põgenemas. On võimalik, et tulevikus kardetakse ka ise herilasi. Kui me saame piisava hulga infot, olgugi see vahel ka väärinfo, siis võime ka ise selle teabe põhjal järeldusi teha ja midagi ,,omast tarkusest" kartma hakata. Mõned õudusfilmid esitavad igapäevaseid asju, näiteks suuri linnuparvi või hetkelist täieliku vaikust kartmisväärsetena ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga
ning võrrelda reaktsioone madude ja lillede peale. Tulemuseks oli see, et kui inimesed nägid pilti maost, ehmatasid nad selle peale palju rohkem, kui lille pildi peale. Siit saab järeldada seda, et mõned objektid põhjustavad meis geneetilist hirmu ning see on loomulik. Millal pöörduda arsti juurde? Ebamugavustunne ja ebakindlustunne teatud objekti või situatsiooni suhtes võib olla normaalne ja tavaline. Kui hirm ei sega elu elamist, siis ei pruugi olla tegemist foobiaga ning ei vajata arsti ravi. Kui aga hirm muutub elutegevuse juures segavaks, häirivaks ja eelkõige kontrollimatuks, võib tegemist olla foobilise häirega ja vajatakse arsti ravi. Diagnoos Kõigepealt uurib arst patsiendilt sümptomite kohta, kui tihti foobsed situatsioonid aset leiavad ja mis on võimalik põhjustaja. Kui füüsiliste häirete korral esineb ka rahutushäireid, hakatakse patsiendi terviseseisundit uurima.
Võimalik on näiteks, et vanemad üritasid kasvatada imelast ning sundisid teda raamatuid lugema. Tulemuseks võib osutuda viha raamatute vastu. Mõned inimesed on kindlad, et seda foobiat ravida tarvis ei ole, inimesega tuleb lihtsalt rääkida ning vestelda raamatute kasulikkusest. Kuid tegelikult on see tõsine haigus ning sõbralike soovitustega aidata ikkagi ei saa. Iga haigestunud vajab individuaalset lähenemist, sest et foobia tase on kõigil erinev. Ise ma pole kunagi sellise foobiaga kokku puutunud ning inimesi, kes raamatuid kardaksid pole ka kohanud. Mulle endale meeldib väga lugeda. Arvan tõesti ka, et see foobia on väga veider ning minu arust ka haruldane. Kasutatud lingid: www.psyportal.net/5169/bibliofobiya/
Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga- misraskused. Carmenil hakkab süda peksma ning ta ei suuda enam kontrollida oma käitumist. Carmen Seljamaa teadvustab, et tegelikult ei tee vihmaussid talle viga, kuid
Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon. 1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 9-aastane Rolf ei suuda koolis kontsentreeruda. Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel. Hommikuti on tal kramplikud valuhood ja oksendamine. Arsti juurde tulnud, uuriti selle hirmu põhjust: 4-aastasena pandi Rolf lasteaias puhastusvahendite konkusse kinni, peale mida oli ta hakanud
hirmuseisundi, nagu sundmõtted ja traumajärgne stress või üksinduskartus, ega ka koolikartuse arvele. Siinkohal on hirmud, mida võiks nimetada ,,normaalseks lapsepõlve hirmudeks", nende kriteeriumide nimistus äratuntav. Lapsed tunnevad sageli hirmu ,mis võib olla tugev ja masendav. Tavaliselt vaibuvad need lapse suuremaks ja taegemaks saades, ega põhjusta erilist ängistust, mis kaasneb foobiaga. Lisaks ülalpool kirjeldatud määratlusele on Ameerika Psühhiaatrie Liit jaotanud spetsiifilised hirmud viide alagruppi: 1. loomahirmud- mida tekitab kokkupuutumine mingi kindla loomaliigiga, nagu ämblikud maod, kasid, koerad, mõnikord ka mitu erinevat liiki, näiteks lendavad putukad. 2. loodusliku keskkonna hirm- mida tekitavad näiteks torm, vesi (jõgi,meri,kosk), mäed, metsad. 3
normaalsed lapseea hirmud on lühiajalised ja kaovad mõne Ängistuse kohta tehtud uurimuste tulemused (nt kuuga, aga mõnedel lastel esineb spetsiifilisi hirme, mis püsivad Gullone et ai., 2001) on kooskõlas normaalsete hirmude ja hakkavad häirima normaalset elu ja tegevust. Sellistel uurimuste tulemustega - on leitud olulisel määral ärevuse puhkudel on tegu ilmselt mõne spetsiifilise foobiaga (Muris et jätkuvust ajas, tüdrukutel ja noorematel lastel on kõrgemad ai., 2002). ärevusskoorid kui poistel ja vanematel lastel. King, Gullone ja Ollendick (1998, 297) Nagu hirm, nii ka ärevus on normaalne, loomulik võrdsustavad mõisted kliiniline hirm ja spetsiifiline foobia: "... emotsioon, mida enamik inimesi kogeb. Igaüks peab õppima hirmureaktsioonid, mis on mitte-adaptiivsed, püsivad
tegelikult ohtlik Muud ärevushäired: - Ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes Foobiad - Lihtfoobiad spetsiifilise objekti või situatsiooni kartus - Agorafoobia avalike kohtade kartus - Sotsiaalfoobia hirm sattuda tähelepanu keskpunkti ja negatiivse hinnangu osaliseks saamine Lihtfoobia - Märgatav ja püsiv hirm - Foobiaga kokkupuutumine tekitab peaaegu kohe reaktsiooni, lastel nutmise, jonnihoo, klammerdamise või tardumisega - Inimene mõistab et tema hirm on ülemäärane või põhjendamatu. Vastavalt sotsiaalkultuurilisele kontekstile - Hirmutavaid olukordi välditakse või talutakse tundes tugevat ärevust või piina - Vältimine, ärev ootus või hirm tekitab elus takistusi või kannatusi Sagedasemad: - keskkonnaga seotud kõrgus, vesi, ilm - loomafoobiad
annaabi.ee 
