o follikulaarfaas o ovulatsioonifaas o luteaalfaas o menstruaalfaas Follikulaarfaas Östradiooli ja inhibiin B produktsioon kasvab progresseruvalt areneva folliikli poolt FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus tingib folliikli värbamise 4-5.tsükli päeval; 5-7.päeval valitakse välja üks folliikel, dominantse folliikli küpsemine toimub 8-12. päeval ja ovulatsioon 13-15.päeval Follikulaarfaasi kestus on ~13 päeva Folliikli valimine ja valmimine ovulatsiooniks on seotud androgeeni, östrogeeni, progesterooni ja inhibiin B biosünteesi ja sekretsiooniga; nende hormoonide produktsioon sõltub teeka- ja granuloosarakkude interaktsioonist; FSH ja LH modifitseerivad folliikli küpsemist Ovulatoorne faas o LH eritus kasvab ja dominantses follikulis suureneb LH retseptorite arv o enne LH eritumise max eritub rohkem inhibiini, progesterooni ja 17-
Kusiti uthera Munasari ovarium kr.k oophoron Munajuha tuba uterina kr.k salpinx Emakas uterus kr.k metra Tupp vagina kr.k colpos Rinnanääre mamma Lahkliha ehk perineum on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Ovariaaltsükkel koosneb 12-16 päeva kestvast foliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Ovulatsioon tähistabki follikulaarfaasi lõppu. Menstruaalverejooksud kestavad 3-5 (7) päeva Viljakus faas u. 9 päeva. Närvisüsteem: Neuron närvirakk koos oma jätketega Dendriit närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühikese ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas Akson närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse
rassist, füüsilisest arengust, toitumisest, kliimast. Kui kaua kestavad tervel naisel 45. eluaastani. menstruatsioonid? Kuidas nimetatakse seda, kui kliimaks menstruatsioon on lakkanud (vanuse tõttu) Millest koosneb ovariaaltsükkel? 12-16 päeva kestvast folliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusestluteiinfaasist. Mida tähistab ovulatsioon? Follikulaarfaasi lõppu. kuse ja suguelundid 7
See on ka aeg, mil viljastumise korral viljastatud munarakk implanteerub. (Implantatsioon viljastatud munaraku kinnistumine limaskestale ja sinna sissetungimine). Kui viljastumist ei toimu, hakkab emaka limaskest taandarenema, tema verevarustus halveneb ja toimub uus deskvamatsioon. Tsükli kestvus on neli nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas 14 päeva. Ovulatsioon võib mõne päeva ulatuses kõikuda ja sellest sõltuvalt, millal ovulatsioon on, on ka follikulaarfaasi kestvus ja kogu tsükli kestvus. Normaalseks kõikumiseks loetakse 5 päeva (kui nt. ovulatsioon on 12 päeval, siis on tsükli kestvus 26 päeva, kui tsükkel kestab 6 30 päeva, siis ovulatsioon on 16 päeval. Kui tsükkel kestab nt. 24 päeva, siis on 10 päeval ovulatsioon) Menstruatsioonitsükkel võib olla ka näiteks 3 või 5 nädalat. Kui on 35 päeva tsükli kestvus, siis on ovulatsioon 21 päeval.
hääbuvate kollakehade endokriinsest funktsioonist. Ovariaaltsükli kulgu reguleerivad omakorda hüpofüüsi eessagara gonadotroopsed hormoonid. O v a r i a a l t s ü k k e l koosneb 12-16 päeva kestvast folliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Folliikulifaas algab paljude folliikulite üheaegse kasvamise ja arenemisega. Osa arenevatest folliikulitest hävib, üks folliikul areneb aga Graafi põiekeseks ja lõhkeb. Ovulatsioon tähistabki ovariaaltsükli follikulaarfaasi lõppu. Järgmise 3-4 päeva jooksul tekkib kollakeha, mis munaraku mitteviljastumise korral säilitab oma funktsiooni menstruaaltsükli viimaste päevadeni. Edasi muutub kollakeha taandareneb ja muutub valkjaks kehaks, millega lõpeb ovariaaltsükli luteiinfaas. Paralleelselt kollakeha arenemise ja funktsionaalse aktiivsusega hakkavad tsükli teisel poolel folliikulid uuesti intensiivselt arenema. See on folliikulite kasvu "teine laine", mis faasi lõpul
nekroos ja irdumine. Basaalkiht ei irdu ning on aluseks funktsionaalkihi regeneratsioonile. Endomeetriumi tsüklilised muutused on otseselt munasarja hormoonide – östrogeenide ja progesterooni – poolt mõjutatavad. Menstruaaltsükkel jagatakse kaheks faasiks – endomeetriumi proliferatiivseks östrogeenide poolt kontrollitavaks faasiks ja sekretoorseks progesterooni poolt kontrollitavaks faasiks. Östrogeenide tase follikulaarfaasi ajal stimuleerib endomeetriumi ja näärmepõhjade epiteelirakkude proliferatsiooni. Ovulatsiooni järgselt moodustuv kollaskeha produtseerib progesterooni, mille toimel endomeetrium edeneb järgmisesse, sekretoorsesse faasi. Progesteroon valmistab endomeetriumi ette blastotsüsti implantatsiooniks, stimuleerides näärmete sekretsiooni, endomeetriumi stroomarakkude suurenemist, spiraalarterite kasvu ning küpsemist. Endomeetrium
Munasarjades küpsevad munarakud ja toodetakse emassuguhormoone. Emaka müomeetriumi mõjutab oksütotsiin ja munasarja hormoonid. 4.2. Menstruaaltsükkel – mõiste ja erinevused innatsüklist. * innatsükkel – mitteprimaatidel, vaid östruses lubab paaritada, 1. päev on see, kui toimub ovulatsioon. Follikulaarfaas on tunduvalt pikem. * menstruaaltsükkel – primaatidel, igal ajal lubab paaritada, tsükli 1. päev on see, kui verd hakkab tulema (follikulaarfaasi algus), 14. päeval toimub ovulatsioon, seejärel luteaalfaas, luteolüüs ja tekib menstruatsioon. Ehk follikulaarfaas on 14 päeva ja luteaalfaas on 14 päeva. Endomeetrium pidevalt uueneb. Mõlemad tähistavad tsüklit, mis kestab ühest ovulatsioonist teiseni. Östrus – periood, mil emane on valmis paaritama. Ühest östrusest teiseni – innatsükkel. Kui on östrus, siis käitumine muutub. Isegi enne östrust muutub käitumine nii, et on aru saada, et varsti tuleb östrus.
Östrogeen stimuleerib piimanäärmete teket, progesteroon säilitab emaka sisekesta ja surub alla emaka kokkutõmbed ning takistab kollaskeha taandarengut. Proteiinhormoon säilitab kollaskeha. Miks raseduse ajal kollaskeha ei taandarene ja jätkab hormoonide tootmist- toodab progesterooni, mis on raseduse säilitamiseks vajalik hormoon Emaka sisekest menstruatsiooni ajal-tertsiaalse foliikuli teeka ja granuloosa valmistavad östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta follikulaarfaasi. Sekretsioonifaas tekib kollaskeha progesterooni ja östrogeeni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb progesterooni tase ja algab menstruaalvere jooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on ka vähene tagasiside hüpotalamus-hüpofüüsi süsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli Suurim rasestumise tõenäosus-Suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Võivad esineda ka lisaovulatsioonid, siis võib igal ajal rasestuda.
See on ka aeg, mil viljastumise korral viljastatud munarakk implanteerub. (Implantatsioon viljastatud munaraku kinnistumine limaskestale ja sinna sissetungimine). Kui viljastumist ei toimu, hakkab emaka limaskest taandarenema, tema verevarustus halveneb ja toimub uus deskvamatsioon. Tsükli kestvus on neli nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas 14 päeva. Ovulatsioon võib mõne päeva ulatuses kõikuda ja sellest sõltuvalt, millal ovulatsioon on, on ka follikulaarfaasi kestvus ja kogu tsükli kestvus. Normaalseks kõikumiseks loetakse 5 päeva (kui nt. ovulatsioon on 12 päeval, siis on tsükli kestvus 26 päeva, kui tsükkel kestab 30 päeva, siis ovulatsioon on 16 päeval. Kui tsükkel kestab nt. 24 päeva, siis on 10 päeval ovulatsioon) Menstruatsioonitsükkel võib olla ka näiteks 3 või 5 nädalat. Kui on 35 päeva tsükli kestvus, siis on ovulatsioon 21 päeval. Menstruatsioonitsükli regulatsioon tervikuna.
annaabi.ee 
