Unustatud rahvad- kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Karjala "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Karjala "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Karjala saatus." 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- "Raua saatus." 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- "Raua saatus." 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- "Raua needmine." 3) Mittefolkloorsed teosed- needmine." 3) Mittefolkloorsed teosed- needmine
oli esimese kaubanduslikult rekordi tooja autentne folkloorne rumba nimega - (Ritmo Afro-Cubano SMC 2519-ja 2520-B, circa 1948) . Rumba Termin on levinud 1930 ja 1940 aastal kiiremini populaarmuusika - Kuuba (Peanut müüja oli klassikaline), kui seda kasutati - kõikehõlmava mõistena salsa. Rumba Ballroom rumba või rhumba, on põhimõtteliselt poeg ja se ei põhine autentne folkloorsest rumbast. Tänan tähelapanu eest ! :D Tegid : Rainer , Rasmus , Andrei :D
neid alguses ise imetanud, poisslapsel oli juures mõõk, et näidata suursugusust, kasvavad üle karjase peres, jumalad on otsustanud, et need karjaselapsed peavad kohtuma, sest nende armastus on püha, selgub, et nad on linnast pärit aristokraatide lapsed ning kuidas nad lõpuks abielluvad ja jäävad maale elama, sest see on puhas ja rikkumata keskkond, oma loomult jumalaid kummardavad, eeskujulikud, abivalmid, heatahtlikud. Päris vanast folkloorsest osast on vähe säilinud, sest seda ei hinnatud. Kui kiri loodi, hakati üles tähendama alguses religioosseid tekste ja ametnikke-valitsejaid kiitvaid tekste. Töölaulud, itkud ehk leinalaulud vähe. Nad kasutasid saturnilist värssi, silpidega mängimine. Algusaegadel võeti eeskuju kreeklastelt. Kirjapaneku aeg ligi 3saj eKr, 4- 5sajandit hilisem kui kreeka kirjandus. Rooma kirjandus jäi oma temaatikalt kreeka omale
elanud. Üks juutidele omane muusika on KLEZMER. Klezmer-muusika omapärase kõlapidi aluseks on harmoonilise molli neljandalt astmelt ehitatav hellilaad.Pillidest kasutatakse viiulit, tsimblit, klarnetit, trombooni ja akordioni. Juutidel on ka teine omapärane muusika mida tuntakse SEFRADI nime all.Sefradi laulud on tavaliselt ilma saateta ning esitajateks on naised, kuid nüüd on sefradid ka meeste esitustes. Alates 16.sajandist on enamik juutide folkloorsest muusikas moll-helilaadis isegi kui tekst on rõõmsameelne. Tuntumad pillid on sofar-kõverasr oinasarvest valmistatud sarvepill ja halil- roopillitaoline instrument.
Tegi kaastöid Lastelehele, vanemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste. Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks (nt "Küll on kena kelguga"). * luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades * teemadeks loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega * kulunud kujundid, isikupäratus Karl Eduard Sööt (1862-1950) oli esimene, kes huvitus folkloorsest lastelaulust ja kasutas oma luuletustes rahvaluule motiive. Tänu temale läksid mitmed rahvalaulud “uuele ringile”. Söödi luuletusi on peetud rahvaluuleks ja vastupidi. Varasem lasteluule oli õpetlik ja lõbustav, Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu. Ernst Enno (1875-1934). Enno luulelaad oli laululine - selle kõlakordused on meelitanud paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi.
liiga suured ja karistusväärselt suured soovid) ◦ kontsentratsioon peategelase ümber (sündmusi kujutatase ühes liinis) ◦ lavalise kaksuse seadus (korraga kujutatakse vaid kaht tegelast ja nende dialoogi) • Olustikuline muinasjutt - olustikulise tagapõhjaga novellilaadsed muinasjutud. • biibliaineline legandilaadne muinasjutt - lähedane imemuinasujutule, tegelased pärinevad biiblist kunstmuinasjuttude erinevus folkloorsest muinasjutust • kunstmuinasjutud seotud mingil määral aja ja elustiiliga • arvusümboolika puudub, mingit kindlat arvu ei pruugi olla rõhutatud • gradatsiooniline tõus ei pruugi olla kunstmuinasjuttudes markeeritud • omane on seod rahvauskumustej animismiga, iseloomulik on antropomorfism • hea ja kurja kokkupõrge on enamikes kunstmuinasjuttudes olemas, see on esitatud kompitseeritult
Näitleja psühhofüüsiline tervik. Näitleja vägi. Läbiproovitud tehnikad ja viisid rolli loomiseks. Rolli loomisel kõige olulisem näitleja kujutlusvõime ja usk. Näiteseltskond viidi ekstaatilisse seisundisse ja sündisid tipplavastused. 13. Võrrelge Evald Hermaküla ja Kalju Komissarovi teatrit 1970.-1980. aastail. Hermaküla tulek teatrisse oli eelkõige seotud uuendustega. Tema lavastused kujundasid uue teatrisuundumuse ilme. Mitmest lavastusest võib leida folkloorsest ainest. Folkloorsus seostus tal teatri alglätete, juurte otsinguga. Rahvapärimusliku ainesega seostus ka tema huvi ja vaimustus teha lastelavastusi. Just lapsed olid tema meelest kõige vabamad suhtlejad ja ühisesse teatrimängu lülitujad. Paljudes tema lavastustes kumab läbi tema püüdlus grotowskiliku vaese teatri poole. Tema biograafias on ka tõelisi lavastuslikke suurvorme Mõneti seostus rituaalsuse otsingutega ka tema huvi Ida teatritraditsiooni vastu.
2) (seostub Herderi ja 18. sajandiga) tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olümpiamängud, keegel, nooleviskamine, hollandi juust, gooti kirikud, Iron Maideni muusika. Ühiskond Ühiskond on inimeste grupp, kes elavad ühises eluruumis ja vajavad üksteist eksistentsiks ja heaoluks. Metsikud, primitiivsed ja loodusrahvad. Metsik, linnainimesele vastanduv, kannibal, pikkade juustega, vb rõivasteta. (Folkloorsest metshaldjalt kanti termin üle loodusrahvastele.) ld k. - silvaticus - metsa juurde kuuluv, metsades elav. Vanim termin metslane (15.-19. saj): saksa wilde, hispaania salvajada, itaalia selvaggio, prantsuse sauvage, inglise savages. Hispaania arutati ka selle üle, kas tegemist üldse on inimestega, sest muidu ju võib neid lausa küttida. Otsustati lõpuks, et tegemist on siiski inimestega. Paljud indiaanlased olid aga juba maha notitud
kunstivaldkondades; kollektiivsest retseptsioonist johtuvalt kulgebki aga teatrikunsti puhul eksperimentaalse loomingu vastuvõtt märgatavalt aeglasemalt (Carlson 1989). Teatriloo protsessuaalset loomust ei ole võimalik eirata ka üksikküsimustele orienteerudes, seetõttu seistakse muu hulgas alati silmitsi periodiseeringu(te) probleemiga (Fischer-Lichte 2004: 6–7). Kronoloogilises plaanis kerkib kõigepealt küsimus eesti lavakunsti folkloorsest aluspõhjast. Meil puudub pesuehtne rahvadraama, teatrikunsti ja draama algeid võis aga leida juba vanematest, XIII–XVI sajandist pärit laulumängudest. Mängude algse, eeskätt maagilise iseloomu asemel kerkis neis hiljem esile pigem lõbustuslik külg. 7 Tavandilistes traditsioonides, mis kandsid kultuslikku iseloomu (mardi- ja kadrisanditamine, kosja- ja pulmakombestik), ilmnes põhimõtteliselt „lavastuslik” element, rahvamängud võisid aga omakorda läheneda näidendile: selgesti
ja tänini veel üleskirjutamata jutud ja teod" (1857), Charles de Costeri "Legend Ulenspiegelist" (1868) jpt. -- kõik kasutavad folkloorseid naljamotiive ja on teisalt omalt poolt võimendanud vastavat folkloorset traditsiooni. Mitme viimase sajandi jooksul on ka paljude rahvaste ajalehed ja -kirjad ning kalendrid avaldanud oma sabades tohutu hulga mitmesuguseid lühinalju, mille autorsus / folkloorsus on tänini välja selgitamata. Naljand eristub samuti folkloorsest naljast, mis pole jutu-, vaid laulu-, ütluse- või keerdküsimuse- vormiline. Vist iga rahva folkloor on tootnud hulgaliselt nn. lorilaule või mitmesuguseid paroodiaid (nt. selle, mis lõpeb värssidega: .../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi-
annaabi.ee 
