Paralleelid/Võrdlused: · India vedade soma ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) · Pandoora laegas (Gottlund) · Püha Graal (Grimm) · Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg", ehk missugune oli Kalevipoeg enne "Kalevipoega"? Eepost põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes samanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? Suremisviisi.
3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused: • India vedade soma – ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) • Pandoora laegas (Gottlund) • Püha Graal (Grimm) • Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”, ehk missugune oli Kalevipoeg enne “Kalevipoega”? Eepos põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes šamanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. Kalevipoeg oli enne “Kalevipoega” tuntud(aka tema maine oli)kui agressiivne, nuhtlus; 36
Kuid on ka mõningaid erandeid kus taime murdmisel kaasneb positiivseid tagajärgi (kosjad tüdrukule, au) 26. Missugustesse rühmadesse saab eeposeid liigitada ja millisesse neist kuuluvad läänemeresoome rahvaste eeposed? Eeposeid saab liigitada 5 rühma: suulisteks eeposteks, ajaloolisteks (kirjapandud) eeposteks, eeposteks, mis põhinevad folkloorile, kirjalikeks kunsteeposteks ja kangelaseeposteks. Läänemeresoome rahvaste eeposed kuuluvad kangelaseepose ja folkloorsele eeposte rühmadesse. 27. Millistest folkloorsetest mütoloogilistest olenditest pärinevad “Kalevipoja” ja “Peko” (pea)tegelased ja kuidas nad on eepostes muutunud? 28. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Peko-praasnikut peeti salaja pärast sügisel ja kevadel. Osa võtsid ainult mehed ning pidu toimus öösel. Kombeks oli peremehe (kes pekot aastaks hoidis) peoruumi minna ning
45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampol on olnud väga palju erinevaid tõlgendusi. Soome mütoloogias on see väärtuslik ja õnnetoov ese. On erinevaid arvamusi sellest, mis see on. On arvatud, et see on Päike, metallkilp, uhmer või veski, talisman, pühakuju. Paralleeliks võib tuua veedade Soma, mis on nii jumalus, jook kui ka taim. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? Suurem osa eeposest on tuletatud folkloorist, vähemalt 75% sellest eesti folkloorist. See toetub eesti rahvalauludele. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokkuseades? Proosapärimusest loodi värvivormis eepos. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Kiviviskamine ja kandmine, jalajälgedest tekkinud järved, niitmine, kündmine ja hobusesurm, kivistised. 49
1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902); 9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918). 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? 12,5% värssidest tuletatud eesti rahvalauludest 80-90% eepose motiividest folkloorist, sellest 75% eesti folkloorist Kalevipoeg regilauludes laulutüübis ,,Suisa suud" vägivaldne ligitikkuja Kalevi(ne) mitmes laulutüübis nagu ,,Osmi haigus", ,,Kulla põletamine", ,,Hobusemäng" jpt esileküündivad isikud, ülikud Hiiupärimus (77 erinevat süzeed) Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid (vrd
teooriatega suhteliselt uus, kuid selle kohta üsna laialdast kõlapinda leidnud. Grimmi seletus, et Sampo on uhmer – saaks siduda Sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti ka selle purunemist Samba motiive leidub paljude rahvaste mütoloogiates, tihtipeale on samba asemel suur Ilmapuu, kuid muidu on nende idee sama. Kosmiline veski on tuntud ka Skandinaavia mütoloogias – mis seletaks ka Sampo kui veski tähendust arvestades Soome geograafilist asukohta. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”? Eepose põhiosa motiividest (80-90%) on tuletatud folkloorist, millest omakorda vähemalt kolmveerand eesti oma folkloorist, 12,5% värssidest on tuletatud eesti rahvalauludest. N: esineb Kalevipoeg paljudes regilauludes, hiiupärimuses (Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid) ning ka muinasjuttudes. Müütilises geograafias on kasutatud reaalseid Eesti paiku ning ka põhinetud eestlaste vabadusvõitlusele 13. sajandil. Palju inspiratsiooni Kalevalast
rahvatraditsioonist. Tantsupidude traditsioonile pani aluse rahvatantsujuht Ullo Toomi (19021983). Esimene rahvatantsupidu peeti 1947. aastal koos XII üldlaulupeoga. 1940.50. aastail sündis eesti rahvatantsu põhjal uusloominguline tants laval esitamiseks, mis järjest rohkem kaugenes tegelikust rahvatantsust. 1969. aastal asutas Kristjan Torop vastukaaluks folkloorirühma "Leigarid", kes 25 tegutsemisaasta jooksul teostas tema tõekspidamisi, et viia rahvatantsude esitamine tagasi folkloorsele alusele. Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti nii rahvatantsud folkloorirühmade esituses kui eri vanusega seltskonnatantsud pidudel. Alates 1990. aastatest on mõnel pool uuesti hakatud tantsima vanemat seltskonnatantsu (19.20. sajandi vahetuse rahvatants, nt reinlendrit, aleksandra-valssi), mida saab õppida ja tantsida tantsuklubides, -tubades jm. 9.3. Tantsimise traditsioonTantsud on osalt seotud tavanditega (pulma- ja kalendrikombestikus) ning samas on ka hea meelelahutus. Vanades
kogu. Ballaadid dramaatilised, peamiselt rahvapärimusliku ainestikuga värsslood.Läbiv teema armastuse ja õnne võimalikkus.("Merilehmad" - armastus nii jõud kui nõrkus, aines pärineb eesti rahvaluulest). armastus seotud ka ema ja lapse suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last , kuid võib ta selles thoolimata tappa, kas ebauskilku eksituse ("Vahetet laps") või väljapääsmatu olukorra tõttu ("Lapsehukkaja"). Ballaadid toetuvad folkloorsele ainele, aga ei ole kirjutatud puhtas eesti rahvalaulu mõõdus ega stiilis.Tema ballaadid ühendavad rahvusvahelise ja eesti traditsiooni.1930ndatest on Underi looming tagasihoidlikum. "Kivi südamelt"(1935) - eelnenud loominuga võrreldes mõistuspärasemas laadis. Mõtteluule ,mis põhineb mõtestatud sümbolpiltidel.Pöördus tagasi klassikalise luulevormi poole(ka soneti) ja järgib neid veel rangemalt kui Siuru ajal.Sõnastus tihe, kokkusurutud.Põhiteema kunst.("Aadam","loomine")
annaabi.ee 
