deletsioonide tulemusena. See loob võimalused geneetilisteks variatsioonideks antikehade (toodavad B-lümfotsüüdid) ja T-rakkude retseptorite loomisel. 10. Millised on fluorestsents-mikroskoobi iseärasused ja kasutamisvõimalused? (М84) 49 ! Flouresents ained on võimelised neeldama kindla lainepikkusega valguslaineid (UV), siis ergastama ja kiirgama pikema lainepikkusega laineid. kasutatakse UV-kiirgust. Kasutades fluorokroomidega märgistatud antikehasid - immundiagnostika. ! 11. Millisteks uuringuteks ei sobi kasvajalised rakukultuurid? Miks? (М97) 60 ! Näiteks kui soovitakse uurida kindlat koe- või rakuliiki (neuronite või hepatotsüütide spetsiifilisi funktsioone ei saa uurida kartsinoomirakkudel). Või kui uuringus on oluline normaalne karüotüüp. Miks - mutatsioon muudab kogu raku elutegevust nii põhjalikult, et sealt ei saaks mingeid järeldusi teha.
Konformatsioonilised(tertsiaarstruktuuri järgi) ja lineaarsed(aminohappejäägi järjestuse järgi) 3. Kuidas töötab fluorestsentsmikroskoop? Ergastav valgus juhitakse läbi filtri uuritava objektini. Filter laseb läbi ainult kindla lainepikkusega valgust, mis on sobiv fluorokroomi ergastamiseks. Emiteeritud valgus sorteeritakse palju tugevamast ergastavast valgusest teise filtri abil. 4. Nimeta erinevaid võimalusi rakukomponentide märgistamiseks fluorokroomidega? Fluorestseeruvad värvid: Difundeeruvad rakku ja seostuvad märklauaga. Näiteks DNA värvid propiidiumjodiid, Hoest, DAPI jt. Immuunofluorestsents: Kasutatakse fluorestseeruva märgisega (FITC, Alexa, Cy, jne.) konjugeeritud antikehasid. Enamasti tehakse kahekihiline reaktsioon, esmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid primaarseid antikehasid ja seejärel fluorokroomiga konjugeeritud sekundaarseid antikehi, mis seostuvad primaarse antikeha konstantsete regioonidega.
Blokeerimine enne antikehatöötlust eesmärk on vähendada rakkudes piirkondi, kuhu antikeha võiks mittespetsiifiliselt seonduda (Passiivne adsorptsioon). Blokeerimine toimub valgulahusega (piimapulbri lahus (lõssipulber), veise seeumalbumiini lahu, mõne muu looma seerum). Primaarne antikeha antikeha, mis on toodetud kindla valgu, peptiidi, kabohüdraadi vms vastu. Sekundaarne antikeha antikeha, mis on toodetud kindlast organismist pärit antikehade vastu. Enamasti seotud fluorokroomidega. Epitoop antikeha seondumiskoht antigeeni molekulis. Väga spetsiifiline. Monoklonaalne antikeha omab vaid üht seondumiskohta e. epitoopi. Spetsiifiline. Vahel ei leia mono-AK oma üht ja ainust epitoopi üles (epitoop varjestatud teiste molekulide poolt). Polüklonaalne antikeha tegu on antikehade kloonide seguga, millest iga erinev kloon võib seonduda sihtmärgiga, selle erineva piirkonna kaudu. Erinevaid kloone võib olla varieeruvalt 10-100 nt, igaüht toodab erinev B-rakk.
I kromosoomide tavavärvimine kromosoomid II kromosoomivöödistused 1. diferentsiaalvärvimise meetodid eukromatiin · Q-vöödistus · G-vöödistus · R-vöödistus 2. Selektiivse värvimise meetodid · C-vöödistus heterokromatiin · NOR-vöödistus tuumakese organisaatori piirkond 3. Fluorokroomidega värvimine heterokromatiin 4. Antkehade kasutamine kromosoomide värvimisel heterokromatiin 5. Restriktsiooni endonukleaas/Giemsa vöödistused heterokromatiin III värvimise erimeetodid 1. kõrglahutusvöödistus prometafaasi kromosoomide 2. fragiilsaitide esiletoomine fragiilsaidid 3
13. Mittepositsionaalsed kiibid Rakud märgistatakse erinevalt, segatakse kokku, jaotatakse laiali. Andmepunktid on seotud algselt erinevalt märgistatud rakkudega. Nt Quantum Dot märgistab fluorestseeruvate nanokristallidega, populatsioonile saab anda kindla ribakoodi: arvuti loeb täppidel olevad omadused. Pharmaseq nanotehnoloogia: ülekandjad viiakse lahusesse, igal ülekandjal on erinev oligo küljes. Lahus sisaldab fluorokroomidega ühendatud DNAd. Pärast hübridisatsiooni ergastatakse proovid laseriga, mis põhjustab kindla koodiga raadiosignaali tekke ülekandjal. Nii on võimalik sekveneerida. Põhinevad mitte andmepunktide kogumisele X,Y koordinaadistikus vaid andmepunktid on assotseerunud unikaalsete eri päritolu koodidega, andmeanalüüs kas FACS või mikroskoopia. Pharmaseq tehnoloogia testi ajal viiakse ülekandja lahusesse, mis sisaldab fluorokroomidega ühendatud DNA-d
Andmeanalüüs kas FACS või mikroskoopia abil Pharmaseq (2002) tehnoloogia: -Uut tüüpi DNA mikrokiip nanoülekandja. On väikseim kuubikujuline raadiosaatja- vastuvõja võimaldades üle kanda eri koode raadiosagedustel -Koosneb fotoelemendist, mälust, kellast, antennist ja kandjale kinnitatud oligodest ning võimaldab DNA analüüsi 3D kandes eri proove näit. mutatsioonide detektsiooniks -Odav (1/5 mikrokiibi hinnast) -Testi ajal viiakse ülekandjad lahusesse, mis sisaldab fluorokroomidega ühendatud DNA- d. Pärast hübridisatsiooni proovid ergastatakse laseriga, mis põhjustab omakorda raadiosignaali tekke ja ülekandja identiteedi tuvastamise 11.Valgukiibid Genoomika lähendused (DNA mikrokiibid) tihedalt seotud proteoomikaga (valgukiibid). Tehniliselt sarnased. Valgukiipide eelis vaheetappide (bioloogilise materjali amplifikatsioon) puudumine, otseste interaktsioonide määramine, valguekspressiooni muutuste tuvastamine.
● Giemsa värv seondub DNA fosfaatrühmadega ● Esile tulevad mittetranskribeerivad alad ● Kasutatkse karüotüübi analüüsiks. Saadud korrastatud pilt on karüogramm. FISH: fluorestsentsi in situ hübridiseerimine ● Kasutatakse üheahelaliste DNA proovide hübridiseerimist metafaasi kromosoomsele DNA-le ● Proov seondub ainult sinna, kus on tema järjestusele vastav komplementaarne DNA järjestus metafaasi kromosoomis ● Proovid on märgistatud fluorokroomidega ja seda on võimalik vaadelda fluorestsentsi mikrosoobis ● Kasutatakse tsentromeeridele ja igale kromosoomile spetsiifilisi proove. Võrdlev genoomne hübridisatsioon: ● Metafaasi kromosoomidele hübridiseeritakse kaks erinevat genoomset DNA’d, kumbki eraldi värviga märgistatult ● Värvi intensiivsuse järgi on võimalik hinnata, kas proovis on konkreetse piirkonna DNA’d rohkem või vähem. 61. Inimese kromosoomid, osad, arv Struktuur:
Väga vähe tuberkuloositekitajaid sisaldavad materjalid (liigese- ja seroosõõnte punktaat, ajuvedelik, uriin) tuleb enne preparaadi valmistamist tihendada. Selleks kasutatakse kõige sagedamini vedela või veeldatud (homogeniseeritud) materjali tsentrifuugimist. Viskoossete materjalide (röga, mäda) veeldamiseks kasutatakse tsüsteiini, sputolüsiini, proteolüütilisi ensüüme ning NaOH ja H2SO4 madala kontsentratsiooniga lahuseid. Preparaadid värvitakse fluorokroomidega (auramiin, rodamiin) fluorestsentsmikroskoobiga uurimiseks. NB! Bakterioskoopiline algmaterjali hindamine ei anna vastust küsimusele, kas uuritavas materjalis on M. tuberculosis kompleks või mõni atüüpilistest mükobakteritest, mis on keskkonnas laialt levinud. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE. Kõrvalfloorat sisaldav materjal tuleb eelnevalt homogeniseerida 2– 4% NaOH või 3–7,5% H2SO4 abil, mis surmavad kõik mikroobid peale mükobakterite. Tehakse külv kahele
annaabi.ee 
