teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus
Felipe jutustab De Posale oma murest, et tema tulevane naine ei armasta teda ning tema poeg on talle võõraks jäänud. 2.VAATUS Carlosele saadab kirja printsess Eboli, kes on Carlosesse armunud Kuna kirjal ei ole peal saatjat, arvab Carlos, et kiri on Elizabethilt. Printsess Eboli, saab kurjaks Elizabethi peale, kes on endale röövinud Carlose südame Printsess Eboli võtab nõuks Elizabethile kätte maksta. 2.VAATUS Felipe nõuab, et isa ta Flandriasse saadaks Kuningas on troonipärija mässumeelsusest nördinud ning käsib talt relvad ära võtta Kuna keegi ei julgenud troonipärijat puutuda, võttis ise kuningas mõõga välja, kuid Carlose teeb relvituks de Posa 3.VAATUS Et Elizabethile kätte maksta, saadab Eboli kuningale Elizabethi ehtekarbi, kus sees oli pilt Carlosest. Kuna pilt oli Carlose ja Elizabethi kihlumise ajast, muutub kuningas armukadedaks. Printsess Eboli kahetseb peagi oma tegu ja
vajasid töökäsi Talupoegade vastupanu vormid rõhumisele: esitati kaebusi mõisnike peale, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijaile, asuti mujale elama. Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)
psühholoogilised ja veenvad. NTKS: „Õuedaamid“, mis on mitme tasapinnaline. „Paavst Eregentus III“, mis oli Paavsti arvates liiiga sarnane. „Bruda alistamine“. Ta oli värvirikkam, õhulisem ja heledam kui Carracco. Mermuillo maalib usulisi teemasi aga kujutab ka vaesemat kihti. FLANDRIA, mis kuulub Hispaania võimu alla Luuakse äärmuslikku barokki. Suurimaks maaliaks Ruubens. Mõjutas Euroopat 150 aastat. Sündis Saksamaal ja perega koos kolis Flandriasse. Ta õppis Fanfeeri juures. Kujutab delikaatselt õudsaid stseene ning inimese ja looma dramaatilist vastandumist. Teenistus õukonnas pani talle piirid aga see eestlasi tal reisida. Vähem kui kolme aastaga valmis tal kollektsioon. Maalib palju naisi, kuid lopsakatena ja naiselikudena. NTKS: „Kunstnik ja abikaasa“; „Clara“; „Kunstniku poegade portree“; „Ristile tõstmine“, kus Kristus on pigem võitja kui kannataja;
Eestlased neisse gildidesse ei pääsenud ja linna kaubanduses osalesid nad ainukelt väikepoodnikena.Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes suuresti nende soodsas asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubadeetel.Tallinn,Tartu,Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka võimsasse kaubalinnade Hansa Liitu.Idakaubandsele eelpostideks olemisele võlgnesid õitsengu eriti Tartu ja Narva.Eesti saadustest oli olulisemaks kaubaartikliks teravili.Suurem osa sellest veeti läände,peamiselt Flandriasse ja Hollandisse.Läbi Eesti veeti Venemaale peamiselt kalevit,lõuendit,soola,heeringaid,veine,õlut,vürste,metallitooteid,luksusseadmeid.Osa neist kaupadesst jäi ka Eesti siseturule.Pransusmaalt ja Portugalist toodi Tallinna ladudesse soola,mida veeti siit edasi Soome ja Venemaale.Siinsed kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vahekasu. 15.sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti,mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa(põhikiri)
soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: · Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Hansa Liitu ( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu. · Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. · Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. · Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: · Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu) · 16
*kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: · Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Hansa Liitu ( Põhja ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja UusPärnu. · Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. · Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. · Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: · Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu) · 16
Kristus päästis oma inimesed tänu risti narrusele, humanismi narrus. Narrid inimesed on heal järjel kuna nende narrus vabastab nad aruandekohustusest. Samal ajal kui tark mees ei saa end vabandada, narril/tobul on just kui vabandus olemas. 7. ,,Utoopia" Thomas More Utoopia (ilmunud 1516) loob pildi ideaalühiskonnast, sõna iseenesest tuleb kreekakeelsest utopos ehk mitte-koht, tähistamaks kohta, mis asub eikusagil ehk kohta, mida tegelikult olemas ei ole. More kirjutab oma reisist Flandriasse, kus kohtab Raphael Nonsensot, kes talle vaimustunult oma reisidest räägib ja Utoopia saare elu kirjeldab. More kirjutas tema kõige tuntuma töö, ,,Utopia", aastal 1516, ladina keeles. See räägib seiklejast Raphael Hythlodayst, kes iseloomustab poliitilisi kokkuleppeid väljamõeldud saarel, saar asub riigis, mille nimi on Utoopia. Ta iseloomustab neid leppeid endale ja Peter Gilesile. Romaan iseloomustab Amaurote linna öeldes,
Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid maj teenuseid pakkuvate inglaste ja hollandlaste kätte, mis stimuleeris kap arengut. Maailmalinnaks kujunes Antverpen. Inglismaal kujunes välja uus aadel, kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel
Saffer - Tegeles gildide jootude korraldamisega. Eestseisja - Vastutas hoone korrashoiu eest, ehitusmeister. Ametis oli ka kirjutaja, kes pani kirja tähtsamad asjad. 25. Liivimaa linnad Hansa liidu liikmetena: Hansa tekkimine- Hansa on olnud kaupmeeste laevakompanii, esile kerkinud alates 12. sajandist. Esiletõusnud on kaupmeeste vennaskond Ojamaa, mis sõlmis kaubandusliku lepingu Novgorodiga. Saksa kaupmehed suundusid 13. sajandil Venemaale, Flandriasse ja Inglismaale. 12. saj ja 13. saj tekkisid linnad, kus juhtiv positsioon läks hansakaupmeestele, kes olid nende linnade poliitika kujundamisel otsustavad, millest on saanud linnade ühendus ehk hansa linnad. Kaupmeeste vennaskond hankis endale privileege, mida nad ühiselt kasutasid. Läbi aja kaupmeeskonna asemel hakati dokumentides sagedamini rääkima konkreetsetest linnadest, Riia, Lübeck, Visby, Soesti. 1280. sõlmisid Lübeck ja Visby saksa
annaabi.ee 
