otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil vanaklassitsism. Hollandis, Eestis ja Skandinaaviamaades omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida võib realistlikuks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Pärisbarokk Selline n.ö ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik F
Hansa linnade areng algas XIII sajandil. Saksa Rahva Püha-Rooma riigi keisri keskvim nrgenes, jättes järele vimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lüübek oli selle arengutendentsi esireas. 1356. aastal oli linn vrustajaks esimesele ,,Hansapäevale", mis tuli kokku selleks, et arutada kaubandussanktsioonide kehtestamist Flandriale. Delegaadid, kes esindasid oma linnu, otsustasid need sanktsioonid kehtestada, mille tulemuseks oli see, et 1360. aastal pidi Flandria jällegi tagasi andma kik hansalinnade privileegid, mida ta varem oli endale vtnud. EUROOPA LIIT Euroopa Liitu kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon
sobis hästi ka ülikkonnale. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk-kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Selline n.ö. ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses - Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud Lõuna- Madalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti Poolale-Leedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Siin kasutatud mõiste "pärisbarokk" võib tunduda kummaline, siiani seda kasutatud pole, ometi leiab lehekülje autor selle igati asjakohase oleva. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma
Languedoc (endine Toulousi krahvkond) Toulouse hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. PHILIPPE ILUS JA MADALMAAD: Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga. Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtai lahingus. 1302 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne’I (endise Aktivaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria. PHILIPPE ILUS JA PAAVSTID: 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku. Paavst keelas kirikul riigile makse maksta. Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise. 1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastutasuks paavsti ülemuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavsti BONIFATIUS VIII kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti. 1305 asus Philippe Ilusa survel ametisse uus, pranslasest paavst Clemens V
Et parandada finantsolukorda, pagendas juudid, konfiskeeris nende varanduse ja hävitas Templiordu (1312). Philippe IV Ilus ja Madalmaad Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga. Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtai (Kortrijki) lahingus. 1303 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne'i (endise Akvitaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria. Philippe Ilus ja paavstid 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku. Paavst keelas kirikul riigile makse maksta. Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise. 1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastutasuks paavsti ülimuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavst Bonifatius VIII kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti (suri hiljem suurest nördimusest)
Et parandada finantsolukorda, pagendas ära juudid, konfiskeeris nende varanduse ja hävitas Templiordu (1312). Philippe IV Ilus ja Madalmaad Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga. Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtai (Kortrijki) lahingus. 1303 andis ära Philippe Inglismaale Guyenne'i (endise Akvitaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria. Philippe Ilus ja paavstid 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku. Paavst keelas kirikul riigile makse maksta. Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise ().1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastutasuks paavsti ülimuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavst Bonifatius VIII kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti (suri hiljem suurest kurjusest). 1305
Laungedoci. Toulouse hertsogi tütar abielus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus (kuningas 1285-1314) ja Madalmaad. Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga, Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtrai lahingus. 1303 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne (end. Akvitaania), Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria hõivasFlandria-sõdaInglisega-loovutabGuyenne'i-allutabFlandria-maksustabkiri ku-Avignonimeelitaspaavsti-lasiröövida-arreteerisTemplirüütlid-ketserinatulerii dal-võladkustutati-varaendale Philippe Ilus ja paavstid. 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku, paavst keelas kirikul riigile makse maksta, Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise. 1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastukaaluks paavsti ülimuslikkust
a. lõplikult kahte ossa. Flandrias ( praegune Belgia ja Kirde- Prantsusmaa ) kui feodaalkatolikus maas pääses valitsema baroki külluslikum, maalilis-dünaamiline suund. Selle peaesindaja, J. Fancart`i ( 1577- 1651 ) kirikuehitistes ( Jesuiitide kirik Brüsselis, Augustiinide kirik Brüsselis, mõl. 17. saj. I pool ) rakendatud voolavat ja rikkalikku dekoori arendas edasi L. Faydherbe (1617- 97 ) oma loomingus ( nt. Jesuiitide kirik Louvan `is). Vastupidiselt feodaalkatoliiklikule Flandriale kujunes Hollandist 17. sajandil tugeva kodanlusega valdavalt protestantlik maa, mis asus paljudes majandusvaldkondades Euroopas juhtpositsioonole, jõulise majandusliku tõusuga kaasnes ka vaimse kultuuri õitseng. 81 Hollandi barokkajastu arhitektuur on tugevalt klassitsistliku värvinguga. Selle laadi esimesi esindajaid oli J. Van Campen ( 1595 1657 )
annaabi.ee 
