Artikli analüüs Keskpank: võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja
Kohustusliku reservimäära alandamise tulemusel vähendas kolmandik pangandusturust oma likviidseid varasid. Kokku vähenesid pankade likviidsed varad 2010. aasta teises pooles 600 miljoni euro võrra, mis moodustab kogu bilansimahust 3%. Finantsstabiilsuse seisukohalt panganduse likviidsusriskid pigem alanevad, sest hoiusemahu kasvuga ei kaasne laenumahu kasvu. Üldise likviidsusjuhtimise seisukohalt ei ole eurole üleminekuga kaasnenud operatsioonilised riskid ohustanud finantsstabiilsust, kuna hoiustamise tehingu operatsiooniline ebaõnnestumine tähendab pangale eelkõige saamata intressitulu. Eurole üleminek mõjutas veidi pankade kohustusi, kuna mõned pangad kasutasid vabanenud raha emapangalt võetud laenu tagasimaksmiseks. Tagasimakseid suurendas ka hoiuste kasv ja laenuportfelli vähenemine. Finantsstabiilsuse seisukohalt on muus vormis kui hoiustena kaasatud ressursside risk seotud eelkõige emapankade võimega turult ressursse saada. See ei puuduta Eesti
omaksvõetud. Esimene oli viktoriaanlik ajastu aastatel 1840-1914, teiseks kümnendid riigi tugeva kontrolli all alates möödunud sajandi 30- 60 ndate aastateni ja kolmandaks turgude valitsemise ajajärk aastatel 1980-2007.( Goodhart 2011: 135-154) Iga epohh on kandnud oma märki ja otsinud uusi kokkuleppeid. Epohhid on lõppenud alati segaduste aja ja kriisiga ning neist tekkinud teadmisega, et makromajanduse stabiilsus ja efektiivsed turud üksi ei suuda tagada finantsstabiilsust. Praegu käib uute täiendavate instrumentide otsing, mis aitaksid makromajandusel vastu seista tsüklilisele loomusele. Selliste instrumentide kasutamine peab olema seotud muutustega keskpanga kontrolliga oma bilansi likviidsuse jälgimisel. Kontroll oma bilansi üle on iga keskpanga keskne funktsioon, mis on tähtsam kui lühiajaliste intresside määramine. (Bordo 2013) 2. EESTI PANK Eesti Pank on 1919.aastal asutatud Eesti Vabariigi keskpank. Pärast nõukogude
lubatud kõikumise piiresse. 22. Euroopa Liidu kujunemine – lehel 5 23. Eurosüsteemi olemus. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 18 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist Eurosüsteemi ülesanded: 1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine 2. Valuutaoperatsioonide teostamine. 3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. 5. Nõustamine. 6. Statistika kogumine. 7. Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine. 8. Europangatähtede emiteerimine ja nende turvalisuse tagamine. 9
kohta. See on pankrotiohu prognoosimise kvalitatiivne lähenemine. Majandusmatemaatilised meetodid kasutavad prognoosi koostamiseks predikatiivseid mudeleid. Need mudelid arvutatakse statiistiliste andmete põhjal. Siia rühma kuuluvad trendide ekstrapoleerimise meetodid, regressiooni analüüsi meetodid, ja majandusmatemaatilise programmeerimise meetodid. Majandusmatemaatilised meetodid moodustavad kvantitatiivne lähenemine pankrotiohu prognoosimiseks: finantsstabiilsust iseloomustavatele analüütilistele näitajatele või nende kombinatsioonile määratakse normatiivsed (kriitilised) väärtused. Faktiliste väärtuste väljumine normatiivpiiridest tähendab pankroti tõenäosuse suurenemist. Mõned teadlased peavad täpsemaks kvalitatiivsed meetodid, kuna analüütikul on võimalus kasutada prognoosimiseks rohkem andmeid ja informatsiooni. Predikatiivsete mudelite puhul informatsiooni kogum on piiratud
1992 Majandus- ja rahaliidu loomine (EMU) Maastrichtis Euroopa Liidu lepinguga eesmärk ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine. 1995 Austria, Rootsi, Soome 4 23. Eurosüsteemi olemus Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist. Eurosüsteem on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist, millesse kuuluvad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad. 24. Euroopa Keskpankade süsteemi ülesanded Euroopa Keskpank asub Saksamaal, Frankfurdis. Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. 1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine. 2
tutvuda oma hoiuste kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; esitama fondile andmed hoiustajate ja nende hoiuste saldo kohta. Krediidiasutuse maksejõuetus vaadatuna läbi regulatiivse maksejõuetuse prisma tähendab krediidiasutuse mittevastavus olulise tähtsusega usaldatavusnormatiividele, millekson eelkõige likviidsuse ja kapitali adekvaatsuse miinimumnõuded. Finantsstabiilsust peeatakse avalikuks huviks. Haldusmenetluse raames krediidiasutuse maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel ei tegelda mitte saabunud maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega, vaid pigem saabuda võiva maksejõuetuse tunnuste kindlakstegemisega ehk püütakse ennetada maksejõuetust. Krediidiasutuse maksejõuetuse menetlust võib alustada juba siis kui krediidiasutuse netovara on positiivne, kuid tema finantsseisund on langenud alla krediidiasutuse tegevust reguleerivate aktidega kehtestatud
väljendus kui kumuleerunud majanduskriisi probleemide algpõhjus. Liikmesriikide võlgade ja valitsussektori eelarvedefitsiidi varjatud kuhjumise sisulise peapõhjusena nähakse vähest läbipaistvust liikmesriikide eelarve- ja fiskaalpoliitikas, riikideüleste institutsioonide vähest kontrolli riikide koguvõlgade ja defitsiidi üle ning selgete normide ja sanktsioonide puudumist Euroopa Liidus, mis on viinud liikmesriigid ulatuslikule finantsstabiilsust tagavate Maastrichti kriteeriumite rikkumisele Finantskriis jõuab reaalmajandusse Ø Üldine ebakindlus Ø Kallimad laenud ja karmimad tingimused Ø Välisnõudlus langeb Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu ning see jõustub 2009. aastal. Selle tulemusel saab EL ajakohased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Eurokriisi põhjused USA kriis, kinnisvaramull,
Allikas: Kindleberger ja Aliber 2011: 27-33, autori koostatud. Kinnisvarahindade languse korral on esimeseks kannatajagrupiks laenuvõtjad, kandes otseselt hinnalangusest põhjustatud kahjusid. Kui laenuvõtja suudab laenu edasi teenindada, ei tekita see probleeme, kuid kui tekivad maksehäired, kandub laenuvõtjate risk üle ka laenuandjatele, mis võib põhjustada laiaulatuslikke probleeme nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, mõjutades üldist finantsstabiilsust. Finantssüsteemi stabiilsust ohustavaks teguriks ning finantskriisi eelindikaatoriks peetakse muuhulgas kõrget võlataset, kuna intresside maksmisega kaasnevad kulud eeldavad püsivat majanduskasvu ning majanduslanguse perioodil muutub võla teenindamine kulukaks. Laenu kasvanud tagasimaksed võivad veelgi süvendada majandusraskust ning võimendada makromajanduslikke probleeme. (Siibak 2011: 57) Varade hinna kiire
annaabi.ee 
