(majandusprogrammi) täitmist. Majandusprogrammi tingimused fikseeritakse saajariigiga omavahel kokkulepitavas kavatsuste protokollis, mille peab seejärel heaks kiitma direktorite nõukogu. Laenuosad eraldatakse järkjärgult vastavalt majandusprogrammi täitmisele Organid Kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu ehk Board of Governors. Rahvusvahelise Valuutafondi direktor. Ajutine nõuandev organ Rahvusvaheline Raha ja Finantskomitee ehk International Monetary and Financial Committee. Alaline täidesaatev organ on direktorite nõukogu ehk Executive Board. Igal Fondi liikmesriigil on kvoot , mille suurus võrdub antud riigi sissemakse suurusega IMFi kapitali. Kvoodist sõltub liikmesriigi hääleõigus ning Fondi finantsressursside kasutamise ulatus maksebilansi kriisi korral. Suurima hääleõigusega riigid on: USA 17,2%, Jaapan 6%, Saksamaa 6%,
• globaalse majanduse ja liikmesriikide majanduse jälgimine • laenud maksebilansi raskustega riikidele • liikmetele praktilise abi andmine. Mis on IMF? • Asutati 1944. New Hampshires Bretton Woodsis II Maailmasõja järgse majanduskorralduse kava loomiseks • Peakorter: Washington DC • Tegevdirektor: Kristalina Georgie va IMF organisatsiooniline struktuur • Aktsionäride kogu (Board of Governors) • Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee (IMFC) • Direktorite nõukogu (Executive Board) IMF-i hoovad majanduspoliitika mõjutamiseks • Järelevalve • Finantsiline abi • Riikide võimekuse arendamine Järelevalve • Miks? - Säilitamaks stabiilsus ja kriiside ennetamiseks • Kuidas? - Iga-aastased visiidid liikmesriikidesse • Tulemus – Valmib raport, vaatluste tulemuste ja IMF-i juhatuse hinnangutega Finantsiline abi • Miks? - Toetamaks liikmesriike
Võib moodustada kindlate ülesannete täitmiseks komiteesid, mis koosnevad ekspertidesst või/ ja riigi esindajatest. Peaaasamblee peakomiteed: ·relvastuse vähendamise ja rahvusvahelise julgepleku komitee; ·komitee sotsiaalsete, humanitaarsete ja kultuuriliste küsimuste lahendamiseks; ·komitee eriliste poliitiliste küsimuste lahendamiseks; ·haldus- ja eelarvekomitee; ·juriidiline komitee; ·majandus- ja finantskomitee. Julgeolekunõukogu- on 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse 2 aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus (kõik tähtsamad otsused peavad saama julgeolekunõukogus üheksa poolthäält, sealhulgas kõigi viie alalise liikme poolthääled). Julgeolekunõukogu ülesanded: ·tagada rahu maailmas. Õigus moodustada kõrvalorganeid:
Süüria peatamine 2011 Araabia Liiga komiteed: Välisasjad, Majandus, Sotsiaal, Kultuur Organization of Islamic Cooperation = OIC: 57 liiget, Islami maailm, Oma osalus ÜRO-s Ideed: Islami ideed, Ühishuvid, Enesemääramisõigus, Mitte-sekkumine, ÜRO harta aluseks, Majandus- ja kaubanduskoostöö (islami-riikides), Tehnoloogia areng OIC põhikomiteed: Informatsioon ja kultuur Majandus ja kaubandus Islami majandus-, kultuuri- ja sotsiaalasjade komitee Finantskomitee- Finantskontrolli-organ Cooperation -Council for the Arab States of the Gulf= CCAG Eesmärkidest:Teaduslik-tehnniline progress, Tööstus ja põllumajandus, Vee probleemid, Ühisettevõtted (majanduses), Inimeste-vahelise suhtlemise edendamine, Turism jne. LUGEDA KOHUSTUSLIK Jaak Jõerüüt. Kuidas saada ÜRO julgeolekunõukogusse. Diplomaatia, Nr 20, Mai 2005 (http://www.diplomaatia.ee/artikkel/kuidas-saada-uro- julgeolekunoukogusse/) Taavo Lumiste
võetud drastilistele meetmetele. Nimelt piirati Eesti Pangast väljastatavaid laene, tõsteti märkimisväärselt tollitariife, valoriseeriti mark ning vähendati järsult eelarvekulutusi. Septembris pöördus kaubandusbilanss nende meetmete mõjul positiivseks ning marga kurss hakkas tugevnema. 1924. aasta hilissügiseks oli stabiliseerimine de facto teostatud. Valitsuse 1924. aasta 10. septembri otsusega volitati välisminister Karl Robert Pustat pöörduma Rahvasteliidu Finantskomitee poole palvega kutsuda Eestisse eksperte ja toetada välislaenu andmist Eestile. On tõenäoline, et seda ajendasid tegema sisepoliitilised kaalutlused: autoriteetse, kompetentse ja erapooletu institutsiooni hinnang aidanuks reformide mainet tõsta. Eesti rahandusega käis tutvumas mitu eksperti, kes kinnitasid 1924. aasta suvel võetud suuna õigsust. Laenuküsimuse lahendamine jäi aga mitmel segasel põhjusel venima.
rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduskokkulepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu, kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel. Ajutine nõuandev organ on Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee, mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa, Saksamaa,Jaapan, USA ja Suurbritannia) ise määrata oma täidesaatva direktori. Oma
malevkonna meeste toitlustuskulud Kaitseliidu väljaõppelistel üritustel. Lisaks sellele toetati Kaitseliidu malevkondi rahaliselt kas perioodiliste või üksiktoetustega. Näiteks suutis NKK Tallinna ringkond 1930.aastate teisel poolel arvestada aastas 12 000 krooni suuruse eelarvega, kuigi tunnistades, et sellise summa hankimine nõudis ringkonnalt energilist organiseerimist, sest toetussummade saamine oli muutunud raskeks - KL Peastaap oli enda juures moodustanud Finantskomitee, kuhu laekusid toetussummad Tallinna suurematelt firmadelt ja asutustelt. 1938.aastal tuli NKK turule ka oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, sokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm. Toitlustusala eesmärgiks oli viia läbi kõiki toitlustamisi kiirelt, odavalt ja hästi. Selleks
190). 4 2. RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI JUHTIMINE Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu, kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel. Ajutine nõuandev organ on Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee, mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, USA ja Suurbritannia) ise määrata oma täidesaatva direktori. Oma direktor on
säilinud tänu Eesti Pangast väljastatavate laenude piiramisele, tollitariifide märkimisväärsele tõstmisele, marga valoriseerimisele ning järsu eelarvekulutuste vähendamisele. Septembris pöördus kaubandusbilanss nende meetemete mõjul positiivseks ning marga kurss hakkas tugevnema. 1924.aasta hilissügiseks oli stabiliseerimine de facto teostatud. Valitsuse otsusega volitati välisminister Karl Robert Pustat pöörduma Rahvasteliidu Finantskomitee poole palvega kutsuda Eestisse eksperte ja toetada välislaenu andmist Eestile. Rahandusega käis tutvumas mitu eksperti, kes kinnitasid 1924.aasta suvel võetud suuna õigsust. Laenuküsimuse lahendamine jäi aga mitmetel segastel põhjustel venima. 8.detsembril 1926 kirjutas rahaminister Leo Sepp alla Finantskomitee heakskiidetud laenulepingu protokollile. Selles dokumendis soovitasd Rahvasteliidu Finantskomitee
toitlustuskulud Kaitseliidu väljaõppelistel üritustel. Lisaks sellele toetati Kaitseliidu malevkondi rahaliselt kas perioodiliste või üksiktoetustega. Näiteks suutis NKK Tallinna ringkond 1930.aastate teisel poolel arvestada aastas 12 000 krooni suuruse eelarvega, kuigi tunnistades, et sellise summa hankimine nõudis ringkonnalt energilist organiseerimist, sest toetussummade saamine oli muutunud raskeks - KL Peastaap oli enda juures moodustanud Finantskomitee, kuhu laekusid toetussummad Tallinna suurematelt firmadelt ja asutustelt. 1938.aastal tuli NKK turule ka oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, sokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm. Toitlustusala eesmärgiks oli viia läbi kõiki toitlustamisi kiirelt, odavalt ja hästi. Selleks