Sisukord Äri kirjeldus 1. Ettevõtte ülevaade, senise tegevuse kirjeldus. 2. Ettevõtte omanikud, juhtimine, personal. 3. Äriprojekti iseloomustus. 4. Tooted/teenused. 5. Turustamine ja konkurents turu kirjeldus, edutegurid, müügi prognoos. 6. Finantseerimisvajadus ja oodatav tulemus. 7. Kokkuvõte. Finantsanalüüs ja -projektsioonid 1. Finantseerimisvajadus ja -allikad. 2. Põhivarade loetelu. 3. Bilanss. 4. Tasuvusanalüüs. 5. Kasumiaruande (tulude-kulude) plaan 6. Rahavoogude plaan 7. Hälvete analüüs. 8
Tugilaen (Standby Arrangement, SBA) lühiajaliste maksebilansiraskustega riikidele. Pikema perioodi laen (Extended Fund Facility, EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate maksebilansiprobleemidega riikidele. Suure lühiajalise finantseerimisvajaku katmiseks mõeldud laen (Supplemental Reserve Facility, SRF) tunduvalt kallim ja lühiajalisem laen. Eesmärk on aidata riiki, kellel tekib äkiline suuremahuline finantseerimisvajadus usalduse kaotuse puhul, mis avaldab olulist survet maksebilansi finantskontole ja reservidele. Tugilaenu ja pikema perioodi laenu puhul kasutavad riigid tihti ka sellist võimalust, kus laenu tegelikult välja ei võeta. Kõik laenud peale vaestele riikidele mõeldud laenude, väljastatakse IMFi turuintressimääraga (rate of charge), mis põhineb SDRi (Special Drawing Right) intressimääral.
riikidele), kuid eelkõige laenatakse kolme krediidiliini raames: - Tugilaen (SBA) lühiajaliste maksebilansiraskustega riikidele. - Pikema perioodi laen (EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate maksebilansiprobleemidega riikidele, EFFiga kaasnevates programmides on struktuuripoliitikal eriti oluline roll. - Suure lühiajalise finantseerimisvajaku katmiseks mõeldud laen, on tunduvalt kallim ja lühiajalisem laen. Eesmärk on aidata riiki, kellel tekib äkiline suuremahuline finantseerimisvajadus usalduse kaotuse puhul, mis avaldab olulist survet maksebilansi finantskontole ja reservidele. SBA ja EFF puhul kasutavad riigid tihti ka sellist võimalust, kus krediidiliin on küll avatud ja majandusprogramm kokku lepitud, kuid laenu tegelikult välja ei võeta. Riik soovib vaid turgudele märku anda, et teeb RVF-iga koostööd ja majandusreformid on RVF-i poolt heaks kiidetud ning ettenägematu kriisi korral on olemas ka rahaline tugi. Kõik
finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla: 1) püsiv selline vajadus on mõtekas katta omakapitali või pikaajalise laenu arvelt. Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajadus tuleneb olukorrast, kui firma laekumised ja väljaminekud ei lange ajaliselt kokku. Sageli võib ajavahe olla väga pikk (Nt. põllumajanduses ja töötlevastööstuses hooajalised). Hooajalisuse põhimõtte võib tekkida majandusvaldkondades, kus tootmisprotsess on väga pikk.
- Tugilaen (SBA)lühiajaliste maksebilansiraskustega riikidele. - Pikema perioodi laen (EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate maksebilansiprobleemidega riikidele, EFFiga kaasnevates programmides on struktuuripoliitikal eriti oluline roll. - Suure lühiajalise finantseerimisvajaku katmiseks mõeldud laen, on tunduvalt kallim ja lühiajalisem laen. Eesmärk on aidata riiki, kellel tekib äkiline suuremahuline finantseerimisvajadus usalduse kaotuse puhul, mis avaldab olulist survet maksebilansi finantskontole ja reservidele. SBA ja EFF puhul kasutavad riigid tihti ka sellist võimalust, kus krediidiliin on küll avatud ja majandusprogramm kokku lepitud, kuid laenu tegelikult välja ei võeta. Riik soovib vaid turgudele märku anda, et teeb RVF-iga koostööd ja majandusreformid on RVF-i poolt heaks kiidetud ning ettenägematu kriisi korral on olemas ka rahaline tugi.
tehnoloogia kirjeldus, maksumus ja hankegraafik. C Tööde teostajate iseloomustus D Sisseseade ja tehnoloogia tarnijate iseloomustus 5 Peat. Möödunud perioodide finantsaruanded koos selgitustega. A Kasumiaruanded B Bilansid 6 Peat. Prognoositavad finantsnäitajad (kogu ettevqtte ja konkreetse projekti kohta), vähemalt taotletava laenu kestvuse ulatuses. A Prognoositav kasumiaruanne B Prognoositav bilanss C Prognoositav rahavoo aruanne 7 Peat. Finantseerimisvajadus A Vajalik laenusumma ja laenu kasutamise graafik Eelarve koostamine pqllumajandusettevqttes Strateegiline tasand (koonuse tipp) määrab peamised tegevussuunad järgnevaks viieks kuni kümneks aastaks. Need on kaugemad eesmärgid, kuhu ettevõtja kavatseb oma tootmistegevusega jõuda. Eesmärgiks võib olla näiteks lüpsikarja suurendamine, külvipinna laiendamine või hoopis üleminek ühelt tootmisharult teisele.
riskilisa, mis toob kaasa tulunormi tõusu 3. Firma tegutsemis- ja finantseerimisotsused. Risk jaotatakse kaheks: äririsk (vahenditest saadava tulu varieeruvus ja seda mõjutavad investeerimisotsused) ja finantsriskiks (lihtaktsialt saadava tulu varieerumise suurenemine võlgnevuse ja eelisaktsiate kasutamise tõttu, pankrotiohuga seotud). Neist kahest riskist sõltuvalt suureneb või väheneb ka tulunorm. 4. Finantseerimise maht. Väidetakse, et kui finantseerimisvajadus suureneb, suureneb ka kapitali kaalutud hind. Kapitali pakkujatel tekib kahtlus, kas juhtkond oskab neid investeeringuid edukalt äritegevusse paigutada. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Eksportrent, importrent osapooled asuvad erinevates riikides. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Võlakiri on oma olemuselt intressi kandev laen s.t võlakirja perioodi jooksul makstakse selle omanikule finantstulu
Kulu 2- kulud, mis vähenevad koos käibevarade kasvuga 44. Mida iseloomustab täiendava finantseerimise vajadus (AFN) ja kuidas see on seotud ettevõte kasvuga? Miks? Ettevõtte käibekasv toob kaasa varade (ennekõike käibevarad) kasvu ning seetõttu võib vajada täiendavat finantseerimist ettevõttest väljastpoolt (tavaliselt laen). Loogika: AFN => Varade kasv kohustuste spontaanne kasv omavahendite kasv = Täiendav finantseerimisvajadus. 45. Kirjeldage plusse ja miinuseid mis kaasnevad lõtvade või rangete krediidistandarditega ettevõttes? Lõdvad standardid: Kasv müügituludes ja kasumis (kui positiivne brutokasumimäär), kuid suuremad kulud mis kaasnevad debitoorse võla finantseerimise, haldamise ning lootustetute võlgnevustega. Ranged standardid: Vähenenud investeeringud debiitorsesse võlga ja väiksemad lootusetud võlad, kuid ka väiksemad müügitulud ja kasum 46
sisemine kontroll, finantsiline paindlikkus, risk. Kapilitali struktuuri juhtimise ülesandeks on kujundada välja opitmaalne kapital struktuur firma jaoks. Finantsvõimendus (financial leverage) ehk ettevõtte finantseerimise struktuur on ettevõtte kapitali sihtstruktuuri funktsiooniks. Kapitali sihtstruktuur on pikaajaline soovitud finantseerimisallikate struktuur (segu), mille kaudu on võimalik rahuldada ettevõtte kogu finantseerimisvajadus. Arvutatakse turuväärtuses. Finantseerimisallikate struktuuri arvutamiseks kasutatakse olemasolevat turuinfot eeldades, et finantsturud on efektiivsed 36. Optimaalse kapitali struktuuri indikaatorid 60% omakapitali ja 40% võlgnevusi. Väga laias laastus võib pidada optimaalseks kapitali struktuuriks ~ 60% laenukapitali (võlakirjad, pangalaenud) ja ~ 40% omakapitali (aktsiakapital). Optimaalne kapitali struktuur tähendab sellist kapitali struktuuri, mille juures lihtaktsia
annaabi.ee 
