Hawkingu " A Brief History of Time" mis ilmus 1988. aastal. Sellise teema olen valinud, sest aja olemus on pakkunud huvi mulle juba pikemat aega ning leidsin, et seda on põnev pikemalt uurida. Samuti soovin mõista aja mõistet paremini ning sellega kaasnevat filosoofiat, mida on uuritud juba sajandeid kuid ühtsele kompromissile jõutud ei ole. Samuti usun, et puutun enda tulevases elus palju kokku aja mõiste ning selle üle filosofeerides enda nägemuse järgi. Soovin tänada enda juhendajat Harry Potterit, uurimustöö aluste õpetajat Liisi Rannast, enda sõpru ning kõiki kes on abiks selle uurimustöö koostamisel. Samuti soovin tänada tartu ülikooli filosoofiaproffessorit Winnie Poohi ja Eesti füüsikaseltsi liiget Käsnakallet, kellega viisin läbi intervjuud.
Kuid kuna elasime strateegiliselt sellises geograafilises paigas ja olime väikeriik, siis usun, et Eesti kuningriiki ei oleks olnud kauaks, sest Eesti oleks kiiresti ohtu sattunud, sest meid ähvardas Kalmari unioon läänest, Krevo unioon lõunast, ning Novgorodi ja Pihkva linnvabariik idast, kes ihkasid läbipääsu merele ja kaubateedele. Eesti oleks olnud pidevas sõjas ja kaitses oma maa eest, mis oleks kurnanud rahvast ja poleks lasknud maal areneda ja jõukamaks muutuda. Lihtsalt filosofeerides oleks me kindlasti soovinud tugevat ja iseseisvat ning maailmas tunnustatud kuningriiki, keda oleks austatud ja kelle kodanikud oleksid olnud targad, haritud ja seadusekuulekad ning õnnelikud omal maal -kuid ajaloo vahendusel selgub, et meie maal oli teine saatus. 11.12.08 Mikk Harjo 10B
saavutamise võimalikkus ja välismaailma olemasolu. Kuid milleks on meil vaja filosoofiat? Millistes kultuuri- ja eluvaldkondades seda kasutatakse? Mina leian, et filosoofia on möödapääsmatu faktor elus. Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat mõtlemist, et saada selgust elus toimuvast. Filosofeerides tekivad inimestel teatud arusaamad ja tõekspidamised, millest kinni hoitakse. Neid on kõigil vaja. Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad nii häälega kui endamisi erinevate küsimuste peale, millele nad tegelikult vastust ei tea. Näiteks võib tuua küsimused: ,,Kas tulnukad on olemas? Miks vihma sajab?" Nendele küsimustele võib ju olla vastus, aga kes ütleb, et ainult üks vastus on see ainuõige. Koolis
saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud. Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade ja probleemide üle. Mis , kus ja kuidas ? Nad peavad rääkima inimestele asju mis tegelikult ei ole head , kuid nad peavad seda tegema niimoodi filosofeerides , et see jätaks endast hea mulje. Minuarust ongi poliitikutel vaja seda kige rohkem. Nemad peavad ju maailmaasju parandama , täiustama ja meie elu paremaks muutma igal võimalikul viisil , ning nii kuidas nad seda oskavad. Advokaadid peavad teadma minevikust , lahendama keerulisi ülesseandeid. Kaitsma inimeste üigusi, isegi siis kui nad on saanud hakkama millegi halvaga. Nad peavad seisma inimese hüvede eest ükskõik kas see on õige või väär
· Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem) · Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel, siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr · Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm · Tõdedeni jõutakse filosofeerides · Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda? · Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist · Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole · Kui õpetaja vastab nt ,,Kui sa veel korra küsid lendab su pea otsast ära" tähendab see seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks · Tat tvam asi absoluut on igaühes meis. · Brahman (absoluut) eksisteerib igal pool atmani kujul · Eesmärk on selles, et atman mõistaks, et ta on osake brahmanist
sugugi ära teeninud. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kuid kui Faust teise ilma jõuab, täidab Faust Mefistofelese soovid. Ta allkirjastas lepingu oma veretilgaga. Kuigi Faust on väga haritud mees, saanud magistri- ja doktorikraadi, arvab ta et ei ole midagi elus saavutanud, ning alahindab ennast. Ta veedabki suurema osa ajast filosofeerides ja iseennast haletsedes, kuigi tegelikult ei ole tema elus midagi nii korrast ära, võimalus mis talle läbi Mefistofelese avaneb on ju tegelt suurepärane, kui oled inimene kes elab hetkes. Aga kas Faust seda oli? Kas keegi üldse on selline? Raske valik minuarust kindlasti. Aga kui elus pole enam suurt midagi kaotada, siis miks mitte see natukenegi huvitavaks teha. Faustiga juhtus palju, kuid enamasti läks tal siiski ju kõik hästi. Kõige
Maailm. (kr. kosmos, lad. universum) Inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. See on erinevail ajastuil inimestele alati erinevana paistnud. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Inimesele omane on suhtuda alati maailma. Tähtis tähele panna, et maailma tervikuna suhtudes (nii teadmatult kui ka teadlikult "filosofeerides") jääb inimene alati siiski maailma sisse. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon). Ka eriteadused kandsid esialgu seda paatost (nn. Laplace'i deemon), nüüdseks on nad relativeerunud. Teine oluline aspekt: maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Samas inimesele iseloomulik, et ta ei lahustu maailmas, on alati teadlik, et see on tema ise, kes maailma suhtub
· Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem) · Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel, siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr · Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm · Tõdedeni jõutakse filosofeerides · Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda? · Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist · Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole · Kui õpetaja vastab nt ,,Kui sa veel korra küsid lendab su pea otsast ära" tähendab see seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks · Tat tvam asi absoluut on igaühes meis. · Brahman (absoluut) eksisteerib igal pool atmani kujul · Eesmärk on selles, et atman mõistaks, et ta on osake brahmanist
Kuigi ta käib kohvikus vaid eemärgil näha Asset. Raha aga tal pole. Kui ta tänaval kord kohtas Asset, siis soov kohvikusse minna kadus, võib järeldada, et tal polnud selleks raha. Samuti ei astu ta ühtegi õpilasorganisatsiooni liikmeks. Ta justkui hoiab teistest eemale. Tema mõtte maailm on hoopis teistsugune kui teistel. Ta tunnetab ära mida teised mõtlevad ning mis neile meelepärane on. Kui Oona oli tark pidevalt räääkides ja filosofeerides siis mulle tundub, et Naatan on tark, sest ta osakb vaikida. Ta mõtleb oma peas ja seedib informatsiooni. Samuti on Naatan mees, kellel on tunnetus õigete ja valede asjade suhtes. Ta teab täpselt kuidas on valesti käituda ning kuidas õige oleks, kuigi ta annab oma ihadele järele. Tal on tihti inimestest kahju Asse, ta justkui tahaks mõista ta valusid ja kurbust. Armastuse kohta teab Naatan üpsris palju aga ei tegutseselle nimel et seda saavutada
Kui nüüd selline inimene hakkab neile seletama, et see, mida nemad peavad tõelisuseks, seda pole, ja tõelisus on midagi hoopis muud, siis vaevalt saavad tema sõnad aheldatute silmis väga veenvad olla. Kui koopast väljaskäinu aga peaks oma katsetes teisi asjade tõelises seisus veenda olema väga järjekindel, siis võib see tema vastu meelepaha tekitada ja “koopaelanikud” võivad ta ka tappa. See viimane situatsioon sümboliseerib seda, et inimene ei saa muidugi ka filosofeerides katkestada oma sidemeid meeltega tajutava kehalise maailmaga. Ta jääb kehaliseks ning meeleorganeid omavaks olendiks. Filosoofia ei pruugi kehalis-meelelise maailma üksikasjades orienteerumiseks vahetult kasulik olla, pigemini võib inimene pikaajaliselt mõisteliste aruteludega tegeledes eluvõõras paista (silmad on hämara koopaga harjumatud). Samuti võib filosofeerimine tekitada võõrastust mitte-filosofeerijate seas. See, et selline võõrastus võib üle
Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 13. Millist otstarvet on filosoofiale omistatud? 1. Tõe kasulikkus: filosoofia kui midagi prkatilist, maailma olemisest saab teada kuidas peab olema. 2. Ühiskonna hüvanguks / maailma parandamine: teha ühiskonna elu paremaks, meie elu hüvanguks. 3. Õndsus: Inimene saab filosofeerides targemaks ja õnnelikumaks. Rõõm filosofeerimisest endast kui ka selle tulemusest. 4. Filosoofia on kasutu: 14. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 15. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks?
juhust. Ironist - inimene, kes vastab kolmele tingimusele: 1) tal on radikaalseid ja pidevaid kahtlusi piirsõnavara suhtes, mida ta parasjagu kasutab, sest talle on avaldanud muljet ka teised sõnavarad, mida teised inimesed või loetud raamatud on pidanud piirsõnavaraks 2) ta mõistab, et tema praeguses keeles esitatud argument ei suuda neid kahtlusi ei kinnitada ega hajutada 3) oma olukorra üle filosofeerides ei arva ta, et tema sõnavara oleks tõelusele lähemal kui mõni teine, et see on kokkupuutes mõne temast kõrgema jõuga. Iroonia vastand -- terve mõistus. Metafüüsikud (Platon, Marx) Ironist Metafüüsik Raamatud liigenduvad vastavalt traditsioonidele distsipliinide järgi, mis vastavad eri ja iga traditsioonikandja võtab loetud autorite tunnetusobjektidele sõnavara osalt üle ja teisendab seda
annaabi.ee 
