Raamat on väga hästi vastu võetud. Enamikele inimestele on see raamat meeldinud. Kriitikuid on vähe. Seda loetakse väga palju ja raamatukogudes on tihti järjekorrad. Margus Karu on ise sündinud 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan ,,Nullpunkt". Margus Karu kirjutamise stiil on väga filmilik, tegevus liigub kergelt edasi, pole liigseid kirjeldusi, kuid samas midagi ei jää ka kirjeldamata. Raamat räägib poisist, kelle nimi on Johannes Tamm, kes vahetab keset kooliaastat kooli, kuna ei taha eelmises koolis käia ega saa ka koolikaaslastega läbi. Uues koolis ei võeta teda omaks ning ta peab pidevalt üksi olema ja solvanguid ning kiusamisi kannatama. Elu kodus pole ka parem, ema on haige, isa kolis ära ning õed-vennad elavad oma elu. Minu arvates on raamat väga hea
"PANGAPETTUS" KAUR KENDER Pühendatud päevale, mil Hansapanga turuväärtus ületas esimest korda miljardi dollari piiri. Kirjastus Pegasus 2002 Arvamus teosest: Ülesehitus on selline filmilik, nagu oleks seal erinevad kaadrit, mis vahelduvad üksteisele. Kaadrit on kõik väga erinevad ja alguses ei pruugi lugejale need tervikut moodustada, kuid lõpuks saavad niidiotsad suhteliselt hästi kokku klapitatud. Kaadrid moodustavad ameerikaliku märuli, mis minu arvates küll eesti praeguse ühiskonna seisu ei kirjelda, see on liiga karm ja linnastunud. Ei usu, et meil elu ainult rahas ja narkootikumides seisneb. Uskumatu kujutlusvõime autori poolt.
Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi nii. Igas teises filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu. Ükskõik mis rolli Jüri Järvet ka ei täida, ei pea vaataja pettuma. Roll on tugevalt välja kantud ja tema väljendusrikas nägu aitab seda tõetruult kanda. Vaatleme näiteks Leida Laiuse filmi "Mäeküla piimamees". Rezissöör on muutnud Tõnu Prillupi karakeri väga oskuslikult suhteliselt ebameeldivaks tegelaseks. Ometi tekitab Järveti meisterlik näitlejatöö mehe vastu kaastunde,
on.Oma esimesed 40 eluaastat veetis ta mõtilkledes eksistensi üle ning elas peaegu et eraku elu.Tema maine hakkas kasvama alles 1959 aasta näitusega ning ta palvis tunnustuse kuuekümne aastasena.Olgugi et ta elas üksilduses suutis ta Saksamaa moodsas realismis välja arendada omapärase stiili.Tema tuntuim teos on ,,Ootus"(1935) mis kujutab mantlites ja kaabudes rahvamassi vaatlemas meile nähtamatut objekti.Selles teoses on kõhedust tekitav,ulme filmilik õhkond mis kajastub ka tema hilisemates töödes. ,,Ootus"(1935) JÜRI ARRAK Jüri Arrak (sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ningmetalli- ja filmikunstnik. Tema puhul on tegu kõigi eestlaste mällu sööbitunud kunstnikuga kuna tema teosed on väga isikupärased ja meeldejäävad.Jüri Arraku puhul on mainitud,et tema sürrealistlikus vaimus portreed on täis vastandusmänge ja irooniat nägu näiteks
sündmustest ette), kuid novell lõpeb hoopistükis järelhüüdega (nekroloogiga) Albert Nikolajevile. Seega puudub kindel struktuur ja ülesehitus, kaldub teemast kõrvale või koguni vahetab neid ühe novelli jooksul mitu korda. Näiteks novelli „Kakskümmend kaheksa väikest hüpet nooruse poole” esitatakse kolm erinevat tegevusliini, erinevate tegelastega, mille juurde autor pöördub vaheldumisi kord ühe kord teise tegevusliini juurde, pisut ehk isegi filmilik, kus erinevad stseenid vahetuvad, kuid omavahel nad siiski ei haaku. Mõnevõrra ootamatult ja võõrsitavalt võib mõjuda ka kirjeldus tomatitest, mis kisub suisa teaduslikuks ja oleks justkui teatmeteosest ümber kirjutatud: „..... on ju selle maavitsaliste perekonna esindajate viljad nii rikkad suhkrute ja C-vitamiini poolest, sisaldavad valku, tärklist, orgaanilisi happeid, kiudaineid ja pektiini, mineraalained
sõjatehnikaga. 3. „Meie film kuulub keskaega, mida iseloomustavad ebausk, intriigid, reetmine ja kergekäelised mõrvad,“ on kommenteerinud režissöör Grigori Kromonov. „Vaataja ise otsustagu, mida ta sellest filmist tõena võtab ja mida väljamõeldiseks peab.“ Kujuta end ajaloolasena. Mis on Sinu arvates filmis ajalooliselt tõetruu, mis filmilik liialdus? Tõde Väljamõeldis Eestlaste tapmised võisid olla Kirikus oli olemas salaluuk, kuhu üsna julmad ning mõtlematud. pealastuja sisse kukub maa alusesse kongi. Julmad sissetungid erinevatesse Abt saadab mungad Agnest kindlustesse kui ka kloostrisse. otsima ning üks munk reisib
__________________ nüüdiskirjandus on peamiselt mõjutatd kultuurilisest muudatustest ja vabadusest. Teemaks tulevad ka sõltuvuskäitumised, pahelised tegevused jne. ka tuleb uus karakter. nö „Taandatud subjekt“ - pole enam terviklik inimene, vaid koosleb juhuslikes kogemustest..juhuslikud suhted jne jne tegelastiseloomustab ebakindlus, eksistentsiaalne maine, tihtipeale segaduses (Õnnepalu või Sauteri looming) tuleb filmilik poeetika, kaob piir eliitkunsti ja popkultuuri vahel jne minevik pole siiski kadunud, vaid tööta ntx subjekti (inimese) loomisel kaasa. minevik räägib alati oleviku keeles.. posmodernistlikus romaanis pole oluline niivõrd tõde, kuivõrd et kes räägib.. iga teos tänapäeval on anakronistlik st sisaldab palju kujutatavasse perioodi mittekuuluvaid elemente, hoiakuid, sündmuseid jne. (ühest ajastust pärit ese on asetatud teise aega)
Kiitis teda ka Tammsaare, kes avaldas avaliku kirja Ristikivile, milles tunnustas noormeest. Raamatu tegevus algab 1885 maaeluga, ent kiiresti kolib peategelane Jüri Säävel linna. Võtab naise, mees läheb tehasesse tööle ja naine peab kodu, kasvatab lapsi. Samal ajal on nende unistuseks teenida raha, et maale soetada oma talumajapidamine. Ei õnnestu neil teostada oma unistust. Jälgitakse ka nende poegade ja pojapoja käekäiku. Liiga põhjalikuks psühholoogiaga ei lähe. Käsitlus on filmilik. Väga palju inimeste siseellu ei näe. Nõukogude aja saabudes sai valmis teise romaani „Õige mehe koda”. Kirjanikuna teostab end. Tuleb sõjaaeg. Esialgu õnnestub jääda ülikooli. Teodor Lippmaa võtab ta oma töörühma. Kuidagi elab ära. 1943. aastal mobilisatsioon – kõik ülikooli inimesed, kelle töö ei ole sõja seisukohalt oluline represseeritakse. Võetakse sõjaväepolitsei väeüksusesse. Saab seal staapi kirjutajana tööd, otsesest lahingutegevusest osa ei võta
Psudonüümi all: Ivo Kari. See räägib pääsukestest. Järgmine aasta ka ,,Semud" ja ,,Sinine liblikas". Sai auhinnaraha ja seega ka võimalused olemas, et alustada õpinguid TÜ-s. Vabad kohad olid looduses ja mates. Teos kassidest- ,,Sellid". Temast sai geograafia üliõpilane. Ikka keskendunult. Ühines seltsiga ,,Veljesto" kultuurihuvilised üliõpilased. Tema käsitlus on filmilik, vähe psühholoogilist poolt. II romaan ,,Õige mehe koda" tsitaat Piiblist, mis toona NSVL ajal ka muudeti. Edasi läks Karl väeüksusesse, staapi kirjutajaks. Põgenes laevaga Soome. Tegeles Eesti Komitee asjadega ehk ajas ikka eesti asja. Põgenes edasi Rootsi, kuna põgenikke oli hakatud välja andma. Temast sai kirjandusseltsi agent ehk järgnes paberitöö. Reisis Euroopas (Itaalia, Türgi). Kirjutas seal olles. Viimane Tallinna triloogiasse kuuluv teos oli ,,Rohtaed"
annaabi.ee 
