Nietzche eesmärk on kõigi väärtuste ümberväärtustamine, mille tulemusena orientiiriks saab vitaalsus, mitte moraalsus. 7. Tunda realismi ja instrumentalismi seisukohti teadusliku tõe suhtes Realism- kui oletada, et tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ja tegelikkuse vahel, siis kirj teadus maailma, nii nagu see on. Probleem- teoreetilised entiteedid. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei krijelda reaalsust instrumentalism. Probleem- vahel viivad teadusteooriad meid uute järeldusteni. Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom
Skeptikud- võitlevad ontoloogilise tõeteooria vastu. Nietzche eesmärk on kõigi väärtuste ümberväärtustamine, mille tulemusena orientiiriks saab vitaalsus, mitte moraalsus. 19. Realism- kui oletada, et tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ja tegelikkuse vahel, siis kirj teadus maailma, nii nagu see on. Probleem- teoreetilised entiteedid. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei krijelda reaalsust instrumentalism. Probleem- vahel viivad teadusteooriad meid uute järeldusteni. Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom
(metakeel). Tunnetuslikke probleeme keeleanalüüs ei lahenda. 17. Matemaatika aksioomide tõesus: Üldine on olemas, tõde käib üldise kohta. Lähtekohad intuitiivselt tõesed.Tõene väide on püsivalt tõene. 18. Realism teadusliku tõe suhtes: tõde teaduses on vastavus teaduse väidete (teooriate) ja tegelikkuse vahel. Instrumentalistlik: teadusteooriates leiduvad objektid (nagu nt. aatom) on fiktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid. Teadusteooriad võivad olla edukad (tõe pragmaatilise kontseptsiooni järgi), kuid nad ei kirjelda reaalsust. Teoreetiline entiteet- asi, mis ei ole vahetult meetega tajutav, kuid mille olemasolu teooria eeldab, seletades teatud nähtusi. Nt aatom, elektron ja magnetväli. Realismi kohaselt reaalselt olemas, instrumentalismi puhul väljamõeldis. 19. Fatalism- saatus alati varjul, elu on ära määratud kaootiliste jõudude poolt, aktiivselt ellusekuv
lugude kaudu. Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest. Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised – tõestisündinud, fiktsionaalsed - väljamõeldud Mis on tekst ja lugu? Lugu (faabula,story) – sündmuste kronoloogiline järjestus. Tekst (süžee, plot) – loo kunstikavatsuslik esitus mistahes märgisüsteemis (kiri,pilt,tants) ning sündmuste ajalisest järgnevusest tingimata kinni pidamine; loo narratiive struktuur. Mis on süzee ja faabula? Vt eelmist küsimust. Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile.
9 18. 3 võimalikku seisukohta matemaatika aksioomide tõesuse küsimuses. ... 19. Tunda realismi ja instrumentalismi seisukohti teadusliku tõe suhtes, tunda teoreetilise entiteedi mõistet. Realism - kui oletada, et tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ja tegelikkuse vahel, siis kirjeldaks teadus maailma, nii nagu see on. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Realism kasutab teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat. Instrumentalism - teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. (Probleem - vahel viivad teadusteooriad uute järeldusteni.) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom
vahendab või loob tähendust? - Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Mis on süzee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised tõestisündinud, fiktsionaalsed väljamõeldud Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Tavaliselt sisaldavad narratiivi definitsioonid siiski järgmisi elemente: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või -temporaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega,
Ameerika õigusrealismi kõrval kaasnes ajaliselt ning sarnanes ka toonilt Skandinaavia õigusrealism. Peamine osa skandinaavia õigusrealistide tööst seisnes õigusmõistete teiste, verifitseeritavate sotsiaalteaduste esemeks muutmises. Nii tehti sellistest mõistetest nagu "subjektiivne õigus", "kehtivus" ja "kohustus" psühholoogilised käitumise kallutatused. Õigusmõisted ise heideti kõrvale kui "müütilised" või "fiktsionaalsed" või arutati nende üle antropoloogia-lähedaselt: nende võim inimeste üle olevat "maagiline." Õiguse ja sotsioloogia vahekord. Sotsioloogiat ja õigusteadust on nii sotsioloogia- kui ka õigusteaduslikus kirjanduses reeglina vastandatud. Esimene kujutab endast sotsiaalset tegelikkust kirjeldavat ja seletavat teadust, teine esineb sotsiaalse tegelikkuse suhtes normatiivses rollis. Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida see, mis on, õigusteaduse eesmärgiks on fikseerida see,
Monoloogi kasutatakse tegelase siseelu avamiseks või sobitamatute sündmuste edastamiseks. Esineb ka monodraamasid, mis koosnevad ühe tegelase monoloogidest. S. Becket Krappi viimane lint. Headele monodraamadele peetakse iseloomulikuks dialoogilisust: · tegelane vahetab vaatepunkte; · tegelane räägib eemalviibiva tegelase või publikuga. Tegevuslik ja mittetegevuslik monoloog. 5. Tegelase ja tegelaskonna analüüsi võimalusi Tegelased on loodud, erinevalt inimestest on nad fiktsionaalsed. · tegelaskontseptsioon, tegelase olemus; · tegelase loomise vahendid ja tehnika; · tegelase funktsioon tegelaskonnas ja loos. Tegelaskontseptsioon püüab selgitada, milline on tegelane. Kasutatakse erinevaid skaalasid. Erineva ajastuti ja zanriti. · Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine. Sõna, mis muutub inimeseks (Kristus). Tegelased on inimesed või (kõnelevad) loomad. Kasutatud keskaegses teatris. M
annaabi.ee 
