Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fiksaatorist" - 9 õppematerjali

Volkswagen Golf jõuülekande hooldus
2
docx

Volkswagen Golf jõuülekande hooldus

Sidur Volkswagen Golf 3'e sidur on kuiv, ühekettaline, hüdrauliline. Siduriõlina kasutatakse DOT4 pidurivedelikku. Sidur on automaatreguleerimisega. Golfi sidur on hooldevaba, kuid üldjuhul kui sidur peaks katki minema, siis varuosad pole eriti kallid, nt uus sidurikorv on hinnaga 1000 kr, siduri survelaager 250 kr, siduriketas 1600 kr. Sidur koosneb survelaagrist, sidurikettast, sidurikorvist, lahutushargist, sidurivõllist, hõõrdeketastest, fiksaatorist jne. Siduri kätte saamiseks on esmalt vaja eemaldada käigukast. Käigukast Käigukastis kasutatav õli on 4/5 käiguline manuaal SAE 75W/90 synthetic. Koguseks on 1.9 liitrit. Hooldustööde perioodilisus oleks kahe aasta tagant. Käigukastil on kolm avaust, esimene neist on õli sisse valamiseks, teine õli välja laskmiseks. Kolmas avaus on kontrollimiseks: esimesest avast peale valades peaks kontrollavast õli lekkima, kui vastav kogus õli peaks käigukastis olemas olema

Auto → Auto õpetus
88 allalaadimist
Jõuülekanne II
17
pptx

Jõuülekanne II

pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast, muhvist, rummust, kolmest fiksaatorist ja kahest fiksaatorvedrust. Rõngad, mis asetsevad hammasratta ja sünkronisaatori rummu vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga, mis asetsevad rummu pesades ja on ühenduses muhviga. Rumm on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv asub rummu nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi lülitatava hammasratta poole koos muhviga

Auto → Jõuülekanne
18 allalaadimist
Kristina Šmigun Vähi referaat
9
ppt

Kristina Šmigun Vähi referaat

Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha. 2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks

Sport → Kehaline kasvatus
27 allalaadimist
Kristina Šmigun
15
doc

Kristina Šmigun

Veel enne, kui 1998. Aasta Nagano olümpiamängud alata jõudsid, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha. Lahti maailmameistrivõistlused 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks

Sport → Kehaline kasvatus
69 allalaadimist
Jõuülekanne
38
docx

Jõuülekanne

pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast 10, muhvist 1, rummust 3, kolmest fiksaatorist 2 ja kahest fiksaatorvedrust 8. Rõngad 10 mis asetsevad hammasratta 6 ja sünkronisaatori rummu 3 vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. 34 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6. Hammasrattas. 7. Lülitusmuhvi hambad 8. Sünkronisaatori vedru 9. Sünkronisaatori koonuse tööpind 10

Auto → Auto õpetus
352 allalaadimist
Jõuülekanded konspekt
59
pdf

Jõuülekanded konspekt

Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast 10, muhvist 1, rummust 3, kolmest fiksaatorist 2 ja kahest fiksaatorvedrust 8. Rõngad 10 mis asetsevad hammasratta 6 ja sünkronisaatori rummu 3 vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja 33 on ühenduses muhviga. Rumm 3 on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv 1 asub rummu 3 nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi 1 lülitatava hammasratta poole koos muhviga

Auto → Jõuülekanne
62 allalaadimist
Konspekt
37
doc

Konspekt

Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt. Pärast jõusööda söömist saab üheainsa liigutusega kõik lehmad fiksaatorist vabastada. Moodsamates ettevõtetes kasutatakse automatiseeritud jõusööda söötmise süsteemi, kus kogu protsessi juhitakse arvuti abil. Lehmale kinnitatakse kaelarihma külge andur, millega arvuti identifitseerib iga looma. Kui lehm ligineb jõusööda künale, mis asub eraldi boksis, siis arvuti käivitab jõusööda jagamise mehhanismi, mis annab ette vajaliku söödakoguse. Jõusöödakogus sõltub lehma piimatoodangust. Korraga ei anta ühel

Kategooriata → Veisekasvatus
194 allalaadimist
Veisekasvatuse arvestus
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt. Pärast jõusööda söömist saab üheainsa liigutusega kõik lehmad fiksaatorist vabastada. Moodsamates ettevõtetes kasutatakse automatiseeritud jõusööda söötmise süsteemi, kus kogu protsessi juhitakse arvuti abil. Lehmale kinnitatakse kaelarihma külge andur, millega arvuti identifitseerib iga looma. Kui lehm ligineb jõusööda künale, mis asub eraldi boksis, siis arvuti käivitab jõusööda jagamise mehhanismi, mis annab ette vajaliku söödakoguse. Jõusöödakogus sõltub lehma piimatoodangust.

Põllumajandus → Loomakasvatus
70 allalaadimist
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt. Pärast jõusööda söömist saab üheainsa liigutusega kõik lehmad fiksaatorist vabastada. Moodsamates ettevõtetes kasutatakse automatiseeritud jõusööda söötmise süsteemi, kus kogu protsessi juhitakse arvuti abil. Lehmale kinnitatakse kaelarihma külge andur, millega arvuti identifitseerib iga looma. Kui lehm ligineb jõusööda künale, mis asub eraldi boksis, siis arvuti käivitab jõusööda jagamise mehhanismi, mis annab ette vajaliku söödakoguse. Jõusöödakogus sõltub lehma piimatoodangust

Põllumajandus → Põllumajandus
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun