1. Koit ja Hämarik 2. Russalka 3. Hülgekütt Impressionism 19.saj viimasel veerandil tekkis Prantsusmaal uus kunstistiil, mida nimetatakse impressionismiks. Nimetus impressionism on tulnud prantsuskeelsest sõnast impressioon ja tähendab muljet. Seega on impressionism muljete kunst. Impressionistid maalisid kiiresti mööduvaid hetki. Nad viljelesid peamiselt maastikumaali ja figuraalkompositsiooni. Maalid valmisid peamiselt õues, seega on impressionism ka vabaõhumaal. Pöörati tähelepanu eelkõige õhule ja valgusele, kujutatav objekt jäi tahaplaanile. Maalid valmisid väga kiiresti, värve kanti lõuendile komataoliste pintslitõmmetega. Kasutati peamiselt heledaid toone, välditi musta. Temaatika on rahulik, isegi rõõmus. Eduard Monet (1832 1882) Impressionismimeelne kunstnik. Viljeles peamiselt Figuraalkompositsiooni, kuigi ilmselt ei maalinud vabaõhumaali
tekstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkompositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: tahvelmaalid ja monumentaalsed- ehk seinamaalid Paiguta sõnad lahtritesse kuhu nad kõige paremini sobivad: GRAAFIKA SKULPTUUR MAALIKUNST TARBEKUNST ARHITEKTUUR trükipress reljeef pliiats keraamika arhitekt
mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente. Tehnikatest on kasutatud traditsiooniliste klišee, käsikuldamise ja nahaintarsia kõrval ka rohkesti nahavooli ja nahalõiget, batikat, nahapõimet, aplikatsiooni ning segatehnikat. Nahakunsti kaunistusmotiivid on kaasa liikunud ajastute moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse kompositsiooniga rahvusornamenti ja figuraalkompositsiooni. 1970. aastatel valitsesid loodusmotiivid. 1980. aastatest peale võidutseb aga geomeetriline või abstraktne ornament. Üha populaarsem on minimaalne värvi ja dekoori kasutamine ja naha enda loomupärase faktuuri-ilu esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud. Minu lemmikumad nahakunsti näited. Väga huvitavate joonistuste ja värvivalikuga. GUDRUN SJÖDÉN. TALV 2013. MUHU KOLLEKTSIOON
*Sinine periood (1901-1904) õnnetud, muserdatud inimesed maalitud hallikassinises koloriidis, torkab silma inimese anatoomia vägivaldne moonutamine, pehme stilisatsioon, dekoratiivsus kadunud. *Roosa periood (1904-1906) teosed kujutavad artiste tõeliselt elava inimese võrdkuju, sage melanhoolne meeleolu. *1907 algab Cezanne tõukel periood, mis kujuneb kubismiks hakkab lähendama looduslikke vorme kindlatele geomeetrilistele vormidele. *1907 hakkas maalima figuraalkompositsiooni ,,Avigoni neiud" - aluseks groteskne foto, sellel avaldub kubismi tendents nähtava reaalsuse lagundamine. ISELOOMULIK: *Nähtava maailma lagundamine osadeks. *Kujutati esemeid mitmest küljest. *Jaguneb analüütiliseks ja sünteetiliseks. ANALÜÜTILINE *Teos pannakse kokku tükeldatud esemetest. *Teemade ring piiratud natüürmordid nõude, muusikariistadega, majad, puud jt geom vormid. *Side loodusega väiksem. *Beezid, pruunid, hallid, rohelised toonid
maalimata. Laseeriva tehnika puhul seevastu maalitakse paljude õhukeste, poolläbipaistvate kihtidena. Pastoosne (itaalia keeles "pastoso"- taignane) on viis, mille puhul värv kantakse paksult, puhuti lausa reljeefse kihina. Nicolas Poussin. Et in Arcadia ego. Allegooriline figuraalkompositsioon. Maalikunsti teosel on tavaliselt midagi kujutatud (erandiks on abstraktne kunst). Maalikunsti võib jagada kujutatu, nn. süzee järgi. Figuraalkompositsiooni puhul on aluseks inimene või inimeste rühm.. Religioossetes, mütoloogilistes, allegoorilistes teostes, ajaloo- ja olustikumaalides on aluseks jutustus. Portree- ja aktimaali puhul on jutustusest olulisem inimese näo või alasti keha edasiandmine. Willem Kalf. Dessert. Natüürmort. Jan Vermeer. Klaas veini. Olustikumaal.
Loeme: "Moeller kuulus sünnilt kõrgemasse seltskonnaklassi ja tema kui kunstniku tee võis minna ainult akadeemilistel traditsioonidel..., kuid jäädes ustavaks oma klassile ei olnud Moelleril teis teed kui see, mida mööda läksid teised tema kaasaegsed". (G e n s s, J. Näitus "XIX sajandi Kunst" Riiklikus Kunstimuuseumis // Sirp ja Vasar. 1946. 23. nov. ) Eduard von Gebhardti looming on zanriliselt mitmekesine - ta viljeles ka ilmalikku figuraalkompositsiooni, maastikumaali ja portreed, muu hulgas lõi eesti talupoegade portreid -, kuid esmatähtsal kohal on tema loomingus usuline temaatika. E. von Gebhardt oli XIX sajandi teisel poolel saksa usulise maali uuendaja evangeelsel alusel. Teda mõjutas seejuures nii tolleaegne piibliuurimine kui ka ajalooteadus. Et lähendada pühakirja sündmustikku kaasaegsele publikule ja rõhutada luterluse tähendust, kujutas ta sageli neid sündmusi reformatsiooniaegsel Saksamaal, s.o XVI sajandil toimuvana
literatuursus. 1907. aasta paiku liigub Picasso täiesti uues suunas. Tema väga tugevaks tõukeandjaks oli kindlasti Cézanne'i looming. Nüüd algab Picassol cézanne'ilik periood, mis kasvas varsti üle kubismiks. Ta hakkas looduslikke vorme lähendama kindlatele geomeetrilistele vormidele. Seda on ta teinud varemgi, kuid peamiselt siiski meeleolu väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada
literatuursus. 1907. aasta paiku liigub Picasso täiesti uues suunas. Tema väga tugevaks tõukeandjaks oli kindlasti Cézanne'i looming. Nüüd algab Picassol cézanne'ilik periood, mis kasvas varsti üle kubismiks. Ta hakkas looduslikke vorme lähendama kindlatele geomeetrilistele vormidele. Seda on ta teinud varemgi, kuid peamiselt siiski meeleolu väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest
literatuursus. 1907. aasta paiku liigub Picasso täiesti uues suunas. Tema väga tugevaks tõukeandjaks oli kindlasti Cézanne’i looming. Nüüd algab Picassol cézanne’ilik periood, mis kasvas varsti üle kubismiks. Ta hakkas looduslikke vorme lähendama kindlatele geomeetrilistele vormidele. Seda on ta teinud varemgi, kuid peamiselt siiski meeleolu väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni „Avignoni neiud“, mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne’ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale – nähtava
1907. aasta paiku liigub Picasso täiesti uues suunas. Tema väga tugevaks tõukeandjaks oli kindlasti Cézanne'i looming. Nüüd algab Picassol cézanne'ilik periood, mis kasvas varsti üle kubismiks. Ta hakkas looduslikke vorme lähendama kindlatele geomeetrilistele vormidele. Seda on ta teinud varemgi, kuid peamiselt siiski meeleolu väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava
literatuursus. 1907. aasta paiku liigub Picasso täiesti uues suunas. Tema väga tugevaks tõukeandjaks oli kindlasti Cézanne'i looming. Nüüd algab Picassol cézanne'ilik periood, mis kasvas varsti üle kubismiks. Ta hakkas looduslikke vorme lähendama kindlatele geomeetrilistele vormidele. Seda on ta teinud varemgi, kuid peamiselt siiski meeleolu väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale
annaabi.ee 
