a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja
flexor digiti minimi brevis Väikesõrmepainutaja 5. 7 M. opponens digiti minimi Väikesõrmevastastaja 6. 7 Vagina synovialis Sünoviaaltupp 7. 7 Vagina fibrosa Fibroostupp 8. 7 Connexus intertendineus Sõrmedesirutajate kõõluste 9. vaheühendus 8 M. extensor digiti minimi Väikesõrmesirutaja 0. 8 M. extensor indicis Nimetissõrmesirutaja 1.
* termoretseptorid – reageerivad temperatuuri vahetusele * valuretseptorid – toovad ärritudes valuaistingu Kogu signaal muudetakse AP-ks, mis kantakse närvirakkude abil ajju. 45. Silma ehitus ja silmamuna kestad. Oculus. Silm koos nägemisnärviga moodustab nägemisorgani (organum visus). Silm koosneb silmamunast (bulbus oculi) ja abiaparaadist: silmalihased, silmalaud, konjunktiiv, pisaraaparaat. Silmamuna sein koosneb kolmest kestast: 1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3. Sisekest (võrkkest) e reetina, tunica interna seu retina (pimeosa ja optiline osa, nende piiriks saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid. Optilises osas eristatakse 10 kihti. 1. pigmentepiteel – ühekihiline kuubiline pigmentepiteel 2. kepikeste ja kolvikeste kiht – meelerakkude perifeersed jätked 3. välimine piirmembraan 4
Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. 32. Silm Koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on väline, tugev kiud- e. fibrooskest (tunica fibrosa bulbi) silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. Kiudkesta eesmine osa on läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. Keskmise, soon- e. vaskulooskesta (tunica vasculosa bulbi) tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea (chorioidea), eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise
- neeruvaagnast algab kusejuha – ureeter - lähevad üle pikkadeks paralleelseteks kapillaarilingudeks Neerukehakesed + nefronitorukese väänosad -> kooraine koostises - soodustav ainete vahetust ja vee tagasiimendumist verre Nefronitorukese sirged osad + kogumistorukesed -> säsiaine koostises KATTED STRUKTUURIÜHIKUD Fibrooskihn – capsula fibrosa - Nefron – neeru morfofunktsionaalne ühik - katab vahetult parenhüümi ja vooderdab neeruurget - Sagarik – lobulus - koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine Rasvkihn – capsula adiposa
milles eristatakse 3 erinevat ainevahetuse tsooni - Lümfikapillaarsid sagarikest väljaspool Veresooned - Perivaskulaarse sidekoe kaudu tulevad ained lümfiteedesse - maksa toovad verd vena portae (toitainete ja punaliblede rikas veri) ja Katted areteria hepatica propria (hapnikurikas veri) - Tunica fibrosa - vere viivad välja maksaveenid venae hepaticae katab parenhüümi ja tungib perivaskulaarse sidekoena - Veretee maksavärati kaudu maksa värativeen + pärismaksaarter - Tunica serosa
pinnalt läheb organi sisemusse 10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud
Teke seotud veres kujuneva hüpoproteineemiaga, kudedes tekkivate ainevahetushäirete ja mineraalainete sisalduse muutustega suureneb kudede hüdrofiilsus ja vee peetumine interstiitsiumis. Karboksühemoglubiin- Õhu koostise patogeenne toime: VINGUGAAS - CO moodustab hemoglobiinimolekuliga väga püsiva ühendi karboksühemoglobiini COHb. Kui õhus on 0,1% CO, siis 50% hemoglobiinist seotakse. Kujuneb hapnikutranspordi oluline langus. Hüpokaltseemia- 1. osteomalaatsia e. ostitis fibrosa fosforirikas ja kaltsiumivaene ratsiooni korral tekib paratüreoidia hüperfunktsioon parathormooni sisaldus tõuseb, neerudes suureneb fosfaatide eritumine. Samaaegselt toimub mineraalainete mobilisatsioon luudest, veres tõuseb kaltsiumi sisaldus. Tekib luude demineralistasioon. 2. poegimishalvatus e. paralysis puerperalis peamiselt veistel, aga ka väikemäletsejatel ja sigadel. Piimaga väljutatakse palju Ca ja P, mille tulemusena häirub Ca/Mg suhe ning Ca sisaldus langeb < 1,75 mmol/l
Diagnostika ja ravi. Kirurgilisele lahendamisele kõrvalkilpnäärme haigustest kuuluvad adenoom, hüperplaasia, kartsinoom. Need haigused on enamasti asümptomaatilised ja avastatakse juhuslikult hüperkaltseemia tõttu. Vereproovis ongi tõusnud parathormooni tase, seerumi Ca, ALP, seerumi P on langenud. Haiguse väljendusteks võivad olla neerukivid, KNS häired (psühhoosini välja), kõhukinnisus, peptiline haavand, äge pankreatiit, luuvalu osteitis fibrosa cystica (intensiivne luukoe resorptsioon, luukoe asendumine fibrooskoega, tsüstilised moodustised). Diagnoos: Vereproovid, ultraheli, radionukleiiduuring (stsintsigraafia), KT, MRT. DEXA luutiheduse mõõtmiseks. Ravi: Kahjustatud kõrvalkilpnäärme või kilpnäärmete eemaldamine. Kuni üks jääb alles, siis kliiniliselt olulise hüpoparatüreoidismi teke on ebatõenäoline. Kui kõik eemaldatudhüpokaltseemia profülaktika Ca ja vitD abil. 48