............................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Luukoe erilisus seisneb selles, et ta saab regenereeruda täiskasvanueas ilma fibroosse armi moodustumiseta. Luumurd on üks sagedamatest luu-lihaskonna kahjustustest. Viimasel ajal luumurdude ravi on oluliselt paranenud. Paranemine sõltub mitmest tegurist, näiteks trauma sagedus, ulatus, fiksatsiooni tehnika ning ka patsiendi kaasuvad haigused. Optimaalne paranemine nõuab konservatiivse või kirurgilise fiksatsiooni rakendamist. Juhul, kui ravi on õige ning patsiendil pole raskeid kaasuvaid haigusi, luumurd võib paraneda ilma armi
Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Kilpnäärme asetus ja osad on kujutatud joonisel 1.[1] Joonis . Kilpnääre eestvaates. 1. Keeleluu 2. Püramiidsagar 3. Vasak sagar 4. Kilpnäärmekitsus 5. Hingetoru 6. Parem sagar 7. Kilpkõhr 8. Kilpkõhre-keeleluu membraan [1] Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse. [1] Sagrikud koosnevad põiekujulistest folliikulitest, mille õõned on täidetud joodi sisaldava kolloidiga. Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt on esitatud joonisel 2. [1] Joonis . Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt. 1. Sidekude 2. Epiteel. 3. Veresoon 4. Punaseks värvunud kolloid. [2] 2
o hüaliinne - kõige levinum kõhre tüüp, esineb ninas, kõris, roietes, trahheas ja bronhides, luude liigesepindadel, kondrotsüüdid paiknevad gruppidena, esineb perikonder o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres, olemas perikonder, rakkudevaheline aine mikroskoobis nähtavalt kiuline o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) Paralleelkiuline sidekude kõõluses 15. Tugikudede regeneratsioon
Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad
Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk
reaktsioonid > Põletikurakkude aktivatsioon ja fagotsütoos > Organisatsioon > Paranemine e. põletiku lõpe > Põletiku tüsistused. Krooniline põletik erinevalt ägedast põletikust: (1) alteratiivsed muutused (äge koekahjustus) ja kliinilised nähud vähem väljendunud; (2) prevaleerivad proliferatiivsed muutused (angiogenees, sidekoe hulga suurenemine) spetsialiseerunud koe järk- järguline asendumine fibroosse armkoega. Äge põletik: kiire reaktsioon. Iseloomulikud vaskulaarsed muutused, eksudaadi teke, PMN voog. Krooniline põletik: persisteerne reaktsioon monotsüütide/makrofaagide voog, armistumine(remodelleerumine). (põletiku rakulised komponendid: T-lümfotsüüdid (produtseerivad lümfokiine) Põletiku lõpe. Elusorganismidele on omane kaitsekohastuslik võime taastada kudede terviklikkust (reparatsioonivõime); Reparatsioon: 1) regeneratsioon; 2) Organisatsioon
Põhiliseks ülesandeks on organismide toestamine, amortisatsioon jt Hüaliinne kõhrkude Suurema osa areneva embrüo luustikust e primordiaalse skeleti moodustab hüaliinne kõhrkude Enamus hüaliinsest kõhrkoest on kaetud perikondriga, mis moodustab hüaliinse kõhrkoe plaadikesega anatoomilised struktuurid – kõhred (toitumine perikondri kaudu osmoosi teel) Perikondris e kõhreümbruses on kaks erinevat kihti – välimine ja sisemine Välimise e fibroosse kihi moodustab tihe kiududerohke sidekude koos veresoontega Sisemine e kambiaalne, rakurohke kiht, sisaldab kambiaalseid rakke ja kondroblaste erinevates arenguastmetes, kõhrkoe kasv toimub kambiaalse kihi arvelt Kõhreümbrise all kõhre ülemises kihis paiknevad noored piklikud kondrotsüüdid, sügavamates kihtides on rakud ümaramad Hüaliinses kõhrkoes paiknevad kondrotsüüdid põhiaines moodustunud ümarates õõnsustes – kõhreõõntes
regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude Retikulaarrakud moodustavad tsütoplasmaatiliste jätkete varal võrgustiku. Retikulaarrakkude keskel paikneb suur ümar, hele tuum. Retikulaarkiudude võrgustik on rakkudega tihedalt seotud. Moodustab vereloomeelundites võrkja strooma, leidub laialdaselt mao, soolte limaskesta päriskihis, hambapulbis, neerudes. Amorfne põhiaine puudub, rakkudevahelisi ruume täidab vedelik. 3. Hüaliinse, elastse ja fibroosse kõhrkoe ehituse võrdlus Hüaliinne kõhrkude: Moodustab esmase e primordiaalse skeleti looteeas, aga ka liigeskõhred, roide- ja ninakõhred, kõri kilp- ja sõrmuskõhr, trahheaalrõngad, suuremate bronhide kõhreplaadid jne. Enamlevinud inimeses. Kondrotsüüdid paiknevad enamasti 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Kõhre sügavamates osades paiknevad rakuterritooriumid ehk rakuõued, mis värvuvad basofiilsed, kuna sisaldavad palju GAG-e
umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse. Kilpnäärme talitust reguleerivad hüpotalamus ja hüpofüüs. Kilpnäärme hormoonide teket mõjutab hüpotalamusest pärinev riliisinghormoon türeoliberiin (TRH). TRH siirdub
1) pikaaegselt persisteeruv infektsioon (M. tuberculosis, teatud viirused, seened, parasiidid); 2) toksilise vm. kahjustava faktori (eksogeense,endogeense) pikaaegne kestev toime; autoimmuunsed protsessid (haigused); Krooniline põletik erinevalt ägedast põletikust: - alteratiivsed muutused (äge koekahjustus) ja kliinilised nähud vähem väljendunud; - prevaleerivad proliferatiivsed muutused (angiogenees, sidekoe hulga suurenemine) spetsialiseerunud koe järk-järguline asendumine fibroosse armkoega; Äge põletik: kiire reaktsioon. Iseloomulikud vaskulaarsed muutused, eksudaadi teke, PMN voog Krooniline põletik: persisteerne reaktsioon monotsüütide/makrofaagide voog, armistumine(remodelleerumine) KASVAJAD Tuumor = koemahu suurenemine Kasvaja: 1) ebanormaalne, funktsionaalselt kasutu rakulis-koeline moodustis 2) tekib rakkude autonoomse vohamise (prolifereerumise) tagajärjel
annaabi.ee 
