tekkida tõsine alimentaarne ülekaalulisus. Patogeneetilisest seisukohast ülikaalulisus tekib kroonilise erengeetilise disbalanssi tõttu. Energobalanssi peale mõjuvad bioloogilised faktorid, selles hulgas ka geneetiline ja käitumisfaktorid. ( .., .) 1 adipotsüüt (< lad adeps 'rasv' + kr kytos 'õõs; anum'), rasvakoe rakk, millesse ladestub rasv ja mis seetõttu toimib organismi energiareservina. Adipotsüüdid tekivad diferentseerumata fibroblastidest. (biomedicum.ut.ee) Esmase ülekaalulisuse patogeneesis mängivad rolli hormonaalsed kõrvalekaldumised: tolerantsuse rikkumine glükoosi vastu, dislipidemia, vee ja soola vahetuse rikkumine. Endokriinsetel häirimistel on üldiselt adaptatsiooniline iseloom. ( .., ..) Võib tekkida neerupealiste disfunktsioon koos nende aktiivsuse ümberpaigutamise ning suurenenud androgeenide fraktsiooni sünteesiga, mis kiirendab hüpotalamuse küpsemist.
trahheas ja bronhides, luude liigesepindadel, kondrotsüüdid paiknevad gruppidena, esineb perikonder o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres, olemas perikonder, rakkudevaheline aine mikroskoobis nähtavalt kiuline o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) Paralleelkiuline sidekude kõõluses 15. Tugikudede regeneratsioon Suur regeneratsioonivõime, selle tõttu taastavad vigastatud kohti 16
· Blastotsüstistaadiumis olevast embrüost eraldatakse sisemine rakumass, kasutades mehaanilist lahkamist ja immunokirurgiat. · Saadud sisemine rakumass pannakse kasvama abirakkudele ehk toiterakkudele. · Hiire embrüonaalseid tüvirakkse kasvatakse zelatiini juuresolekul, ning rakud vajavad leukemia inhibiitorfaktori (LIF) juuresolekut. Inimese embrüonaalsed tüvirakud vajavad toitepinda, mis koosneb hiire embroünaalsetest fibroblastidest (MEF) ja vajavad põhilise fibrobrasti kasvufaktori (bFGF) juuresolekut. · Diferentseerumise tekkimiseks eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud abirakkudelt, et moodustuksid rakuklimbid, ehk embrüonaalsed kehad, kasutades selleks seerumit või muid diferentseerumist soodustavaid meetodeid. Tüvirakkude kasutamine laboris · Teadustöös kasutatakse embrüonaalseid tüvirakkse selleks, et aru saada, millest
(kannuskonn – Xenopus laevis) Sir John Bertrand Gurdon’le, 1962 – somaatilise raku tuum viidi X. laevis’e munarakku – arenesid kullesed) – Gurdonile omistati 2012.a. Nobeli meditsiinipreemia avastuste eest, mis näitasid diferentseerunud rakkude reprogrammeerimise võimalusi tüvirakkudeks Nobeli preemia koos Shinya Yamanaka’ga – indutseeeritud pluripotentsed rakud /iPS/ – a la blastotsüsti rakud – saadi adultse hiire fibroblastidest ). 2007 iPS’d ka inimese fibroblastidest – kasutati enam kui 20 transkriptsioonifaktorit 11. Geen- ja tunnus-nokauditud organismid Hiire nokautmutantide konstrueerimine. Huvipakkuva geeni funktsioon rikutakse, normaalne geen asendatakse rikutuga (mutantsega) genoomi homoloogsel rekombinatsioonil. DNA sisestamisel embrüonaalsetesse tüvirakkudesse ja embrüo transfektsioonil ning edasisel implanteerimisel pseudotiinesse
(mis omakorda supresseerib Nanogit), tuumorsupressor (ES ehitus, pluripotentsusgeenide reaktivatsioon, X kromosoomi reaktivatsioon, telomeraasiaktiivsus) iPS’idel on sarnased omadused ES rakkudele (DNA metülatsioon) 105. Mis on rakkude trans-diferentseerumine? Too mõni näide õnnestunud rakkude trans-diferentseerumisest. Kui ühest diferentseerunud rakust saadakse teist tüüpi rakk (ilma dediferentseerumiseta (ilma embrüonaalsesse seisundisse tagasi lihtsustamata) Marius Wernig: fibroblastidest neuronid: 1) 3 transkriptsioonifaktori samaaegne avaldamine fibroblastides (Ascl1, Brn2, Myt1l) – need on olulised neuronite diferentseerumisel oma eellastest, aga fibroblastides neid pole. 2) Sisseviidud faktorid muutsid 20% fibroblastidest neuroniteks, isegi sünteesisid neurotransmittereid. 106. Mida kirjeldab Conrad Waddington’i ’epigeneetiline maastik’ (’epigenetic landscape’)? See kirjeldab raku saatuse otsuseid arengu käigus ning on graafiline kujutis
Kloonimine - Tõuomaduste parandamiseks - Somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku millest on eelnevalt eemldatud munaraksu olev geneetiline materjal, seejärel jagunema stimuleeritud munarakust arenevad välja isendid kes on geneetiliselt identsed doonoriga - Esimene loom keda klooniti oli leopardkonn – embrüonaalse raku tuum viidi tuumata munarakku - Arenes kuni kullese staadiumini - 1958 kloonimine embrüonaalse raku tuumaga - 2007 IPSd ka inimese fibroblastidest 75.Geeniteraapia inimesel - Defektse geeni normaalseks muutmine viies organismi metsiktüüpi alleeli mis taastab geeni esialgsse funktsiooni a. somaatiliste rakkude ehk mittepärilk geeniteraapia = reproduktiivne b. sugurakkude ehk pärilik geeniteraapia = terapeudiline - Reproduktiivsel kloonimisel saadakse transgeenne kloonitud isend; terapeudilisel kloonimisel saadakse tüvirakkudest patsiendispetsiifilisi rakke ja kudesid
liitunud võrkjaks struktuuriks On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed) Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes,
3. tihe korraskiuline sidekude (kõõluskude) - textus connectivus collagenosus compactus irregularis Kahel viimasel prevaleerivad erisuunaliselt orienteerunud kollageensete kiudude kimbud. Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin
Oluline kaitsevalk. Avaldub maksarakkudes ja fibroplastides – geen mõlemas sama, aga valk erinev. Fibroplastides on palju eksoneid ja AH järjestusi, maksarakkudes vähem. Fibronektiini geen – valk, mis ekspresseerub vererakkudes ja maksarakkudes. Erinev funktsioon. Oluline põletuste ja traumade korral. Kaitsevalk, kaitseb vigastatud rakke ja kudesid. Selle geen koosneb tohutu paljudest eksonitest, kuid kõiki neid eksoneid ei kasutata. Osa eksoneid ühendatakse omavahel, saadakse fibroblastidest välja, toodetakse mRNA, millel on kindlad eksonid alles. Maksarakkudes on need eksonid juba eemaldatud. Nii saadakse sama geeni pealt 2 erinevat produkti. Puuviljakärbse geeni DSCAM splaissimine – valgetest kõik käiku, 1 punane, 1 roheline ja 1 sinine. Valikuliselt jäetakse midagi alles ja millestki loobutakse. Sedasi saadakse ühelt geenilt väga palju valke. Alternatiivne splaissimine sisekõrva harjasrakkude slo mRNA puhul –
annaabi.ee 
