1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, mis oli tol ajal muusikat, eriti aga ooperit armastav linn. Seal kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast seda läks Vivaldi tagasi oma kodulinna Veneetsiasse . 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitmed Vivaldi uued ooperid, sealhulgas ka "L'Olimpiade", mille esietendus toimus 1734. aastal Veneetsias. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. Vivaldi pidi tooma 1737. aasta lõpuks ühe oma ooperi lavale, kuid ootamatult sai takistuseks tema kunagine preestriamet. Nimelt oli Ferrara peapiiskop, kardinal Tommaso Ruffo alustanud kampaaniat, võitlemaks vaimulike moraalituse vastu. Vivaldi oli aga peaaegu kohe pärast preestriks saamist loobunud missade andmisest. Lisaks sellele oli ta väidetavalt suhtes lauljanna Anna Giraud'ga. Algselt planeeritud ajal jäigi ooper lavale toomata, kuid sidemed Ferrara linna ja Vivaldi vahel ei
Kontserte kirjutas ta veel lastekodu jaoks, mis hakkas 1735. aastast maksma kindla palgana 100 tukatit aastas, ning käsikirjade müügiks eraisikutele. Vivaldi sõnul teenis ta käsikirju eraisikutele müües rohkem, kui lasta kirjastustel teoseid välja anda. Vivaldi oli kuulus üle Euroopa, mistõttu võis ta oma teoste eest küsida kõrget hinda. Kasulik oli talle ka tema töötempo. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. 1738. aastal läks Vivaldi Amsterdami, et võtta osa teatri Schouwburg van Van Campen 100. asutamisaastapäeva pidustustest. Mõned aastad enne oma surma müüs Vivaldi kõik oma teosed lastekodule. Ta plaanis minna koos Anna Giraud'ga elama Viini, kuhu nad 1740. aasta aprillis ka läksid. Viinis oli ta viiuldaja Karl VI õukonnas. Kuid juba oktoobris 1740 suri Vivaldit kõrgelt hinnanud Karl ning tema ase Vivaldi suri 28. juulil 1741 Viinis, Stephani kiriku registri järgi "sisemise tule"
otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et võtta vastu oma onu pärandus. 4 1.2 Milano Aastad 14801482 on olnud biograafidele kõvaks pähkliks. Leidub vasturääkivaid viiteid, nagu oleks Josquin olnud veel Prantsusmaal või läinud juba Ferrarasse või Napolisse Sforzade teenistusse. 1480. aastate alguses Ferraras oleku kasuks räägib "Missa Hercules dux Ferrariae", mis stiililiselt ei sobi aastatesse 15031504, kui Josquin oli teadaolevalt Ferraras. Veel on pakutud, et Josquin oli mõnda aega Ungaris, selleks annab alust 16. sajandi dokument, mis kirjeldab Ungari õukonda ja nimetab Josquini ühena kohalolnud muusikutest. 1483. või 1484. aastal on Josquin teadaolevalt olnud Milanos Sforza perekonna teenistuses. Teenistuse jooksul reisis ta vähemalt ühe korra Rooma ja võimalik, et ka Pariisi
kaheteistkümne kontserdiga, millest seitse olid programmilised: "Neli aastaaega" "Torm merel", "Rõõm" ja "Jaht". 1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast Prahas elamist keskendus Vivaldi peamiselt vaid ooperite kirjutamisele: 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitu Vivaldi uut ooperit, ka "L'Olimpiade" 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. 1738. aastal reisis Vivaldi Amsterdami, et võtta osa teatri Schouwburg van Van Campen 100. asutamisaastapäeva pidustustest. Dirigeerides pidustuste avakontserti ning olles viiulisolist D- duur concerto grossos (RV 562a). See oli esimene kord, kui Vivaldi Amsterdami külastas, olles seal väga menukas, tema kuulsus Veneetsias oli selleks ajaks hääbunud enne oma surma müüs ta kõik teosed lastekodule. Plaanides minna koos Anna Giraud'ga elama Viini, kuhu nad 1740
ning varasemate itaalia kirjanike matkimise tendents. Sajandi esimese poole kirjanikest on menukaim Lodovico Ariosto. Kes lõi 'Raevunud Orlando', mis on itaalia kirjanduse tippsaavutus. Firence poliitikamees Niccolo Machiavelli omandas kustumatu kuulsuse oma poliitilise traktaadiga 'Vürst'. Demokraatlikku suunda kirjanduses esindavad draamakirjanik Pietro Aretino ja luuletaja Francesco Berni. Cinquecento teise poole suurim kirjanik oli Ferraras tegutsenud Torquato Tasso, Tema karjusenäidend 'Aminta' (1580) on pastoraalse zanri tippsaavutus Itaalia kirjanduses. Prosaistidest asetus esikohale Matteo Bandello, kelle novellilooming on Boccaccio järel silmapaistvaim itaalia renessansi lühiproosas. Ajastu sünget õhustikku kajastab Giambattista Cinzio novellitoodang. Luules oli märgatav Petrarca loomingu elustumine. Enamik petrarkismi harrastajaid ei küüno epigoonlusest kaugemale
Hilise madrigali suurmeistreid: Carlo Gesualdo (Gesualdo da Venosa) (1561 1613) Claudio Monteverdi (1567 1643) (1. kogumik 1582, kokku 8 kogumikku) Monteverdi loomingus muundub madrigal tulenevalt muutunud muusikalisest maitsest soololauluks > sellest saab barokkaaria. 1570ndatel aastatel moodustusid ansamblid professionaalsetest lauljatest see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat. Kõige kuulsam oli Ferraras d'Este õukonna naisansambel 1580ndatel. Mantova Gonzagad ja Firenze Medicid moodustasid endilegi sellised. Nende ansde laulmismaneeris palju seniolematut vokaalne virtuoossus, väga tundeline ja tundlik esitusmaneer lähe ooperile! Ilmalik laul Inglismaal Ilmaliku laulu kõrgaeg kuninganna Elizabeth I valitsusaeg (1558 1603) Madrigalid itaalia eeskujulised Tuntuim autor Thomas Morley (1558 1602) Ayr uus zanr soololaul (lauto saatel)
pildipurustajad. Otsus pilte lubada aga mitte kui puuslikke vaid austusväärseid kujusid. 8. 860 870 kontsiil tunnustas Rooma paavsti primaati. Vastaseis Photiosega, Photiose skisma ehk kirikulõhe, poliitiline lahknevus. Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus. Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili (1438-39 Ferraras, Firenzes) keskajal. Goodid jt hõimud kaldusid ariaanlusesse, panid alguse teiste rahvaste kristlaseks saamisele. Ariaanlased said katoliiklasteks sissetungi käigus (eri hõimud, kes Rooma alasid vallutasid). 496 võtsid frangid vastu katoliikluse, 497 ristiti Clodovech ja tema kaaskond. Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel. Rooma riigi lagunedes tekkis omapärane keldi kirik. Iirimaale ristiusk 5. sajandil, kiriku rajajaks peetakse Püha Patrickut.
1497).Pärit Ida Flandriast,laulis katedralikoolis,1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours`is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis. Hinnatud kui suurepärane helilooja ja laulja, väljapaistvate heliloojate õpetaja. Looming- kümmekond terviklikku missat (mitmed kirjutatud vabas tehnikas).Üks kuulsaim teos on esimene säilinud polüfooniline reekviem missa. Jacob Obrecht (1450-1505) Teenis Cambrias, Brügges, Antverpenis,Ferraras- elust on teada vähe,suri katku. Eluajal tunnistati teda kui üht Euroopa suurimat heliloojat. Looming- peamiselt kiriklik, pearõhk missatsüklitel(säilinud 30).Jätkas Dufay jaOckeghemi laadis ja jõudis oma stiilis kõrgrenessansliku vormiselguseni.(on raamatus III põlvkonna Juures) 3.III madalmaalaste põlvkond. Josguin des Prez Meistrid sün.1440-1460, teg. aeg 1490-1520. 15.-16.saj. vahetusel algasid sõjad Pr. ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas, sellest pr
-16.saj.), mille ehitamisest olevat osa võtnud kõik Veneetsia juhtivad ehitusmeistrid. Gooti konstruktsioonist on siin kasutatud kahekorruselist kaaristust, mis oma kerguse ja õhulisusega elimineerib kolmanda korruse massiivsuse, mida omakorda aitab vähendada ka reljeefne tahveldus. Hoone peasissepääs on kujundatud leekestiilis (15.saj.), tähtsaim pääs teisele korrusele Scala d´Oro kuldne trepp) on loodud renessansiajal. Gooti feodaallossidest tuntuimad asuvad Ferraras, Mantuas, Sienas ja Veneetsias. GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS 14. sajandi alguseks jõudis gooti stiil kõikidesse Euroopa riikidesse. Kõige suuremat tähelepanu pöörati sakraalehitustele, profaanehitiste hulgas oli rohkesti ühiskondlikke hooneid. Hoogsalt arenes ka elamuehitus. Gooti mõjud jagunesid Euroopas enamasti järgmiselt: Lõuna ja Kesk Euroopas domineeris prantsuse gootika mõju, Põhja