Nitrifitseerib NH3 -> NO2- Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S. Suudab paljuneda 4 kraadi juures. Põhjustab yersinioosi (sümptomiks kõhulahtisus). Kopsupõletik, kuseteedeinfektsioonid, septitseemia jms.
Aeroobid + - + Pseudomonas spp. ei fermenteeri Bacillius spp. O2 surmab, O2 puu-dusel Clostridium spp. Anaeroobid - + - fermenteerivad Bacteroides spp. Fakultatiivsed O2-ga hingavad, O2 Enterobacteriaceae + + + anaeroobid puudusel fermenteerivad Staphylococcus spp. Indiferentsed O2 juuresolekul või (aerotoler. + + + Streptococcus spp.
Pseudomonas Herbicola aureum.Mikroobide elutegevust mõjutavad-niiskussisaldus ja temperatuur. Mikroobide paljunemisel-vilja kuumenemine-hingamine.kuni 60 kraadi. Esinevad mükotoksiinid.seened. Niisked ilmad-Frusarium Graminearum. 21. Juuretiste mõiste ja ülesanded Mõiste-ühe või mitme liigi, ühe või mitme tüve mikrooganismid, mida kasutatakse toor-pastöriseeritud toote inokuleerimiseks, et käivitada fermentatsioon. Mikroorganismide puhaskultuurid.Funktsioonid-1)fermenteerivad suhkruid hapeteks, alanavada pH, mõjutavad toote füüsikalisi omadusi 2)kujundavad ensüümsüsteemiga toote organoleptilisi omadusi. 22. Juuretistele esitatavad nõuded Valikul:tüvede kasvu kiirus, happe produktsioon, Co2produkt.,faagi residentsus, võimet kujundada organoleptilisi omadusi, võimet säiltiada tüvedevahelist suhet, Nõuded: 1)kohanemisvõime erinevate tootmistingimustega 2)kiire happeproduktsioon tootmises 3)min
bakterirakku. 14. Aeroobsed mikroobid – ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta; ei fermenteeri. Lõhustavad substraadi oksüdatsiooniprotsessis lõpuni, tekivad CO2 ja H2O. Vabaneb kogu substraadis peituv energia. 15. Fakultatiivsed anaeroobid – enamus patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid st arenevad nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui fermentatsiooniks. !! Hapniku juuresolekul hingavad, puudusel fermenteerivad. 16. Obligaatsed ehk ranged anaeroobid – neil on paljunemiseks vaja hapniku vaba keskkonda! Hukkuvad isegi väikeste hapnikukontsentratsioonide puhul; fermenteerivad 17. Indiferentsed ehk aerotolerantsed mikroobid – fermenteerivad nii hapniku juuresolekul kui ka puudumisel 18. Mikroaerofiilsed mikroobid – vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid – vajavad paljunemiseks ca 10% CO 2 keskkonda 19
osalusel. Fermenteeritud toidud moodustavad umbes 1/3 kogu maailma toidu tarbimisest ja 20-40% (kaalu järgi) iga inimese toidust. Kõige varem hakati kääritama seeni, seejärel sojakastet (Hiinas). Käärimisega seotud organismid: bakterid, pärmseened, hallitusseened. 7. Homo- ja heterolaktiline fermentatsioon. Vastavalt heksooside fermentatsioonil kasutatavale metaboolsele rajale jagatakse piimhappebaktereid homo- ja heterofermentatiivseteks. Homofermentatiivsed piimhappebakterid fermenteerivad glükoosi, kasutades glükolüüsil tüüpilist Embden-Meyerhof-Parnas metaboolset rada. 1 moolist glükoosist toodetakse 2 mooli püruvaati ning edasi 2 mooli piimhapet. Energeetiliseks saagiseks on 2 mooli ATP-d. Homofermentatiivsed piimhappebakterid kuuluvad perekondadesse Lactococcus, Enterococcus, Streptococcus, Pedicococcus ja I rühma laktobatsillide hulka. 8. Fermentatsiooniga seotud mikroorganismid: LAB ja AAB (oska neid kahte gruppi kirjeldada).
32.Clostridium perfringens'i kultiveerimine ja elutegevuse iseärasused . · Klostriidid kasvavad ainult anaeroobsetes tingimustes, kus on madal hapniku kontsentratsioon ja red-oks potentsiaal. · Klostriidid moodustavad kas suuri kumeraid pesi (C. perfringens) või väikesi/keskmisi lokkis äärisega pesi. · Klostriidid on katalaas-negatiivsed. · Neil pole tsütokroomoksüdaasi süsteemi ja seetõttu annavad nad negatiivse oksüdaasi reaktsiooni. · Fermenteerivad suhkruid, mille käigus moodustavad mitmesuguseid lühikese ahelaga rasvhappeid (SCFA) ja alkohole (atsetoon, butanool). 34.C. perfringensi virulentsusfaktorid. · C. perfringens produtseerib rohkesti mitmesuguseid eksotoksiine ja ensüüme · Alfa-toksiin ehk letsitinaas (fosfolipaas C), mis oma olemuselt on letaalse, nekrotiseeriva ja hemolüütilise toimega. See lõhustab rakumembraanide letsitiini ning tema toimel lüüsuvad
happeid, mida moodustatakse). Väike jämesool – toitainete fermetatsioonist saadav energia ei ole põhiline – karnivoorid. Keskmine jämesool on seal ja ruminantidel. Ruminantidel toimub fermentatsioon peamisel retikuloruumenis ja libedikus need mikroorganismid tapetakse. Peensooles need mikroorganismid seeditakse (oluline proteiiniallikas). Jämesoole mikroorganismid eritatakse roojaga välja (neid ei seedita). Keskkond on jämesooles, võrkmikus ja vatsas anaeroobne – mikroobid fermenteerivad SV VFA-ks. VFA-d tulevad mikroorganismidest välja ja saavad imenduda (just rasvad). Kõik eesmaos tekkinud VFA-d imenduvad peensooles, kuid osa jämesoole VFA eritatakse roojaga. Tekib ka gaase CO2 ja CH4 (metaan) – tekivad umbsooles ja käärsooles. Peristaltika juhib neid pärasoolde, kus nad välja puuksutatakse. Karnivooridel tekib proteiinidest vesiniksulfiid ja lenduvad amiinid – need fermenteeritud proteiinid ei imendu
TMP-SMX oleks vahva, kinoloonid, aminoglükosiidid (gentat monoteraapiana ei kasuta – resistentsus). Hospitaalinfektsioonide vältimiseks sobivad infektsioonikontrolli meetodid. Kõrged hügieenistandardid vähendavad gastroenteriidi tüvede saamise võimalust. Liha korralik küpsetamine vähendab EHECi ohtu. Bakterid mõmm :) 05/06 Salmonella Üldist. G- fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid, fermenteerivad, oksüdaas-. Välismembraan muudab kuivamisele vastuvõtlikuks. LPS somaatilisest O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st. Üle 2500 O serotüübi. Epidemioloogia. • Enamik infektsioone kontamineeritud toidu söömisel (linnuliha, munad, piimatooted). Lastel otsene fekaal-oraalne levik. • S. typhi ja S. paratyphi on ainult inimpatogeensed, teisi reservuaare pole, levivad inimeselt inimsele. Pikaajaline asümptomaatiline kandlus on sage.
. ei tohi paljuneda looduslikus vees ja psima seal kauem kui patogeensed mikroorganismid Sellistele netele vastab Escherichia coli (tavaliselt mittepatogeenne) ja mned teised perekonna Enterobacteriaceae liigid. Seda rhma kokku nimetatakse coli-laadesteks bakteriteks. Coli-laadsete bakterite tunnused: gramnegatiivsed bakterid Coli-laadsete mikroobide rhmas moodustavd eraldi rhma aeroobid vi fakultatiivsed anaeroobid termotolerantsed e. fekaalsed coli- laadsed bakterid. Nad oksdaas-negatiivsed fermenteerivad laktoosi gaasi tekkega 44 oC juures 24 tunni jooksul. fermenteerivad laktoosi 48 tunni jooksul Nitavad vee vrsket fekaalset reostust. 37 oC juures Joogivee kvaliteeti hinnatakse coli-laadsete bakterite ja termotolerantsete bakterite arvukuse alusel. Peamine nitaja on vastavate mikroobide arv 100 ml vees. Joogivee epidemioloogiline ohutus mratakse fekaalsete coli-laadsete bakterite, coli-laadsete bakterite ja aeroobsete heterotroofsete (saproftsete) bakterite arvu alusel.
Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel 2 Üldiseloomustus Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvaid mikroobe iseloomustavad järgmised ühised tunnused: 1. Morfoloogialt gramnegatiivsed pulkbakterid; 2. Kui on liikuvad, siis tänu enamasti peritrihaalsetele viburitele; 3. Kõik on fakultatiivsed anaeroobid (kasvavad õhuhapniku tingimustes); 4. Valdavalt oksüdaas-negatiivsed; 5. Kõik fermenteerivad glükoosi, kuid teiste suhkrute lõhustamises on erinevusi, mis võimaldab neid samastada biokeemiliste reaktsioonide abil. Sugukonda kuulub vähemalt 26 perekonda ja rohkem kui 100 bakteriliiki, neist meditsiinis kõige olulisemad on: Salmonella, Shigella, Escherichia, Proteus, Citrobacter, Enterobacter, Serratia, Klebsiella, Morganella, Yersinia, Edwardsiella, Providencia. Uroinfektsioonide tekitajad on 80-90% E. coli, Proteus, Klebsiella ja Pseudomonas sp. Uuritav materjal
annaabi.ee 
