Pärm veinis Viinamarjades on tavaliselt piisavalt lämmastiku aga teiste toorainetega võib tekkida probleeme. Lämmastiku defitsiidi vältimiseks lisatakse mahlale või virdele enne fermentatsiooni algust väikeses koguses diammooniumfosfaati. Pärm vajab ka vitamiine, mineraalaineid ning teisi kasvufaktoreid. Viinamarjas enamasti on neid mikrotoitaineid sobivas koguses. Puudujäägi korral tuleks lisada mahlale enne fermenteerimist ,,pärmi toitaineid" Liigse pantoteenhappe korral produtseerib pärmseen liiga suures koguses väävelhapet, mil on mädamuna lõhn ning võib rikkuda veini kvaliteedi. Äädikhape on ohtlik kõigile veinipärmidele, happesus üle 0,20,3% peatab nende elutegevuse. Sellisest olukorrast on väga raske fermenteerimist jätkata. Enamasti läheb vein ära viskamiseks. Käärimine Click to edit Master text styles Second level Third level
kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: vaadis, ankrus või pudelis. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu.
Jana Krot Referaat ,,Tee" 5 EESTIS MÜÜDAVAMAD TEE KAUBAMÄRGID Lipton Greenfield Dilmah Teekanne Tetley HERBA 12 Jana Krot Referaat ,,Tee" KOKKUVÕTE Referaadis vaatlesin musta ja rohelise tee erinevusi, nende fermenteerimist ja kääritamist. Tõin välja mõningad eksootilised teesordid, nagu oolong, valge tee, rooibos ja pu-erh. Samuti kirjeldasin teede erinevusi maitses, värvuses, kääritamises jne. Selle referaadi tegemine oli minu jaoks huvitav, kuna leidsin palju uut infot tee päritolu, valmistamise ning erinevuste kohta. Sain teada huvitavaid fakte tee kohta, mis muudavad ka minu teejoomisharjumusi. 13
veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 1.4 Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini
Veinivalmistajail on mitu meetodit fenoolide paremaks kättesaamiseks: 1. Virde ülepumpamine Vein pumbatakse kääritamisankru põhjast üles. 2. Sukeldamine Ankru kaas surutakse alla virdesse, et kontakt oleks tugevam. 3. Kaanelauad Mitu lauda, mis on üksteise suhtes täisnurga all ja millega hoitakse kaant pidevalt virde pinnast allpool. 4.Rotofermenteerimine Tänapäevane meetod, kääritamismahuti pannakse külili ja see veereb aeg -ajalt teise asendisse. Pärast fermenteerimist pumbatakse punane vein kestade pealt ära ja kestad pressitakse läbi. Pressimisel saadud punane vein on eelmisest palju robustsem, sest seal on rohkem parkaineid, kuid ka sellel veinil võib olla sügav värvus ja üsna hea maitse. Veini puhul võib rakendada veel üht töötlust, mida nimetatakse malolaktiliseks kääritamiseks. Selle läbivad peaaegu kõik punased veinid ja ka mõned täidlasemad valged veinid. Selle käigus ei toimi pärmiseened, vaid bakterid
Veinivalmistajail on mitu meetodit fenoolide paremaks kättesaamiseks: Virde ülepumpamine- Vein pumbatakse kääritamisankru põhjast üles. Sukeldamine- Ankru kaas surutakse alla virdesse, et kontakt oleks tugevam. Kaanelauad- Mitu lauda, mis on üksteise suhtes täisnurga all ja millega hoitakse kaant pidevalt virde pinnast allpool. Rotofermenteerimine- Tänapäevane meetod, kääritamismahuti pannakse külili ja see veereb aeg- ajalt teise asendisse. Pärast fermenteerimist pumbatakse punane vein kestade pealt ära ja kestad pressitakse läbi. Pressimisel saadud punane vein on eelmisest palju robustsem, sest seal on rohkem parkaineid, kuid ka sellel veinil võib olla sügav värvus ja üsna hea maitse. Veini puhul võib rakendada veel üht töötlust, mida nimetatakse malolaktiliseks kääritamiseks. Selle läbivad peaaegu kõik punased veinid ja ka mõned täidlasemad valged veinid. Selle käigus ei toimi pärmseened, vaid bakterid. Need muudavad
Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. K i i Valge veini valmistamine K r t K i i Punase veini valmistamine K r t VEINI KÜPSEMINE Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: Ø Vaadis - vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse- efekt
virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18–20 °C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29 °C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 5.4. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel moel: Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt
annaabi.ee 
