Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida. Vasalli kohustused senjööri ees olid: sõjaline ja rahaline abi ning nõu. Senjööri kohustused: eestkoste, kaitse kohtus, ülalpidamine. Karl Suure riigi lagunemise algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk, mis tähendas seda, et maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena. Kuningas ei omanud tegelikku võimu. Võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid oma rikkust ja võimu suurendada. Selle tagajärjeks olid lakkamatud kodusõjad.
Vaimulike järel tulid sõjamehed ehk täpsemalt ratsanikud, rüütlid, kes said uusaadliteks ja kes kaitsesid relvade toel ülejäänud kahte klassi. Ja lõpuks töötav klass, kuhu kuulusid põhiliselt talupojad, kes toitsid ära teised kaks ühiskonnakihti. Erinevalt teistest seisustest puudusid kolmandal seisusel õigused. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju. Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased nagu näiteks araablased, viikingid ja ungarlased.
FEODAALNE KILLUSTATUS LÄÄNE-EUROOPAS 9.-10.SAJANDIL Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 - 840a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased
koos läänikorralduse e. feodalismi väljakujunemisega algas ka feodaalse killustatuse periood: · kuningate võim vähenes ( nad olid "esimesed võrdsete seas") · kuningate täielik kontroll ja ülemvõim kehtis ainult nende isiklikes maavaldustes- domeenides, mis oma suuruselt olid sageli võrreldavad suurfeodaalide maavaldustega. · suurfeodaalide võim ja sõltumatus kuningast kasvas · riigid jagunesid väiksemateks feodaalvaldusteks, mis olid üksteisega pidevalt sõjajalal FEODAALIDE ELUOLU: NB! Lugege õpik "Inimene, kultuur, ühiskond" II osa, lk.105-115. 4 SEISUSLIK KORD: NB! Keskajal olid inimesed jaotatud 3 seisusesse e. inimeste rühma: neil oli ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus: I seisus vaimulikud kuni 13.saj
Väikefeodaalid- suurfeodaalide vasallid,kogusid talupoegadelt makse,käisid koos suurfeodaaliga sõjas, rüütlid .Läänipüramiid–feodaalne hierarhia,kuningast väikefeodaalini- astmestik(Minu vasalli vasall ei ole minu vasall).Benefiits-heategu,Karl Martelli ajal, anti eluajaks,poeg pidi uuesti lääni saama.Domeen- kuninga maavaldus,kahanes pidevalt.Feodaalid said kohtuvõimu,maksude kogumise,neile allus rüütlivägi– sõltumatuks.Feodaalne killustatus-maa oli jagunenud väikesteks feodaalvaldusteks, kuningavõim oli nõrk, pidevad kodusõjad.Talupoeg– tasus maa eest teotöö ja/või maksudega.Rendihärrus-kogu maa talupoegade käes,tasuvad renti– naturaalrenti toiduainetes.Lääne-Euroopas.Mõisahärrus-osa maad talupoegade käes, uurem osa mõisamaa,talupojad tasuvad lisaks teorenti(töö mõisa põldudel).Ida- Euroopas.Sunnismaisus-oma maalt lahkumise keeld.Pärisori-sunnismaised talupojad, kelle isikuvabadus oli piiratud.Kuulus feodaalile,võis müüa,kohtuvõim.PÄRISORJUS–
Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud kodusõjad. 5) Talupoegade olukord varakeskajal Lääne-Euroopas valitses naturaalmajandus. See tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Feodaalid nõudsid toiduaineid oma maal elavatelt talupoegadelt, käsitöötooteid valmistasid nende kojas elavad meistrimehed. Soola, rauda ja luksuskaupu tuli hankida kaugemalt. Raha oli käibel vähe. Enamik talupoegi olid sunnimaised pärisorjad
Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni Keskaegne ühiskond KESKAEG 4 kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased
-10.sajandil: Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 -840 a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa
oli juba mõnisada meest. Valdav osa feodaalidest olid kirjaoskamatud ja seevastu armastati süüa, juua ja pidutseda. Väga levinud oli ka jahipidamine, kus kasutati väljaõpetatud koeri. Iseloomulikud olid turniirid - rüütlite sõjalised võitlusmängud. Seal üritati tömbi odaga vastane hobuse seljast maha paisata. Võitja sai tavaliselt tasuks kaotaja relvastuse. Lääne-Euroopa välisvaenlased Ajal, mil Lääne-Euroopa oli killustunud väikesteks feodaalvaldusteks ja feodaalid tegelesid omavahel sõdimisega, oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel
o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum o Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad KÕRGKESKAEG! Riigivõim kõrgkeskajal: · Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid · 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks omavahel vaenujalal olevateks feodaalvaldusteks · killustatuse põhjused olid: o vasallid omasid oma valdustes kõrgemat kohtuvõimu, maksukogumise õigust ja oma sõjalist kaaskonda o naturaalmajanduse valitsemine · 13-14 sajandil hakkasid kujunema tsentraliseeritud riigid-tugeva keskvõimuga riigid · keskajariigil puudus kindel territoorium. Sageli ka ühte keelt kõnelev rahvas · Kuna territoorium laienes peale sõdade ka abielu ja pärimuse teel
Paavstid sõlmisid liidu tugevate Itaalia linnadega ja toetasid Saksamaa suurfeodaale, kui need olid tülis keisriga. Nii ei suutnudki keisrid korduvatest Itaalia-retkedest hoolimata ennast maksma panna. Võitlus paavstide ja Itaalia linnade vastu hoidis keisreid sageli Saksamaa asjadest eemal ja nii hakkas sealgi nende võim nõrgenema. 13. sajandi keskpaiku kaotas keisrivõim oma tegeliku tähenduse. Nii Itaalia kui ka Saksamaa olid killunenud sõltumatuteks feodaalvaldusteks. Paavstid olid võitluses keisrivõimu vastu kindlalt peale jäänud. 2) Kunst ja kultuur varauusajal ( 43,44 ) Kunst ja kultuur muutusid jumalakesksuselt inimkeskseks. Ikoonide asemel tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Hakati eeskuju võtma antiikkultuurist. Inimest kujutati realistlikumana. Sellepärast tekkisid kunstnikule uued nõudmised. Uusajal muutus kopeerimise asemel tähtsamaks orginaali loomine. Igal kunstnikul oli oma käekiri
Friedrich II (valitses 1215-1250)Sitsiilia kuningas, Friedrich Barbarossa pojapoeg. Tänu Otto IV kaotusele Bouvines lahingus sai Friedrich 1215 Saksamaa kuningaks, hiljem ka keisriks. Lõi Sitsiilias tugeva keskvõimuga riigi, samas kui Saksamaa jäi feodaalselt killustatuks. 1220 andis Saksa vürstidele suured õigused: raha vermida, makse ja tolle võtta, linnu rajada, kohtuvõimu. Linnade liidud keelas ära. Saksamaa killustus feodaalvaldusteks ja linnadeks. 1228 krooniti Saksamaa kuningaks Heinrich VII (1228-1232), sest Freidrich valitses Sitsiilias. 1232 ilmalikele vürstidele samad territoriaalsed õigused kui vaimulikele vürstidele.1232 Heinrich tõstis keisri vastu mässu ning Friedrich pidi Heinrichi tagandama ja vangistama. 1220 krooniti ta keisriks, lubas paavstile, et läheb ristisõtta, kuid lükkas seda edasi. 1227 pani paavst ta kirikuvande alla, seetõttu korraldas ta VI ristisõja (1228-9) ja
annaabi.ee 
