Ühiskond ja eluolu keskajal Feodaalkorra kujunemine · Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati...
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass KESKAJA ÜLDISELOOMUSTUS Referaat Tallinn 2016 Sisukord 1. Keskaja periodiseerimine 3 1.1 Varakeskaeg 4 1.2 Kõrgkeskaeg 5 1.3 Hiliskeskaeg 6 1.4 Hiliskeskaja algus 6 1.5 Hiliskeskaja lõpp & Kasutatud kirjandus 7 2 1. KESKAJA PERIODISEERIMINE Igasugune ajaloo periodiseerimine on tinglik ja kokkuleppeline. Ka keskaja alguse kohta on mitmeid erinevaid arvamusi, kuid kõige levinum on 476 pKr kui Germaani võimud vallutasid Rooma ja kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus. Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi: Varakeskaeg (5. -11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) ...
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaali...
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
annaabi.ee 
